Lamatuak Yesus Tutui Malolen
tungga
Yohanis
1
Yesus ndia, na, see?
Sososan, Manetualain Dedeꞌa-kokolan mana memak so.
Lamatuak Dedeꞌa-kokolan ndia, sama leo Hataholi esa.
Hataholi ndia, sama-sama no Manetualain.
Ma Ndia boe oo Manetualain.
Ledoeik lalai ma daebafok bei ta dadi,
Hataholi ndia sama-sama memak no Manetualain so.
Lamatuak nakadadadik basa-basan nenik Ndia Dedeꞌa-kokolan.
Taa hambu hata esa boe mana dadik, mete ma Hataholi ndia taa taon.
Ndia ndia, masodak okan.
De hataholi fo hambu nasoda no ndoos,
ala lasoda leme Ndia mai.
Ndia boe oo sama leo Manggaledok mana masaꞌak,
fo hataholi nasoda, nai Manggaledok ndia,
bisa lita ma bubuluk.
Manggaledok ndia, nasaꞌa sapu selik makiuk;
ma makiuk taa bisa nakalee nala Manggaledok ndia.
Huu Manggaledok ndia nasaꞌa nakandoo.
Hambu hataholi feꞌek esa, nade Yohanis. Manetualain nadenu ndia boe, Mateos 3:1; Markus 1:4; Lukas 3:1-2 fo dadik sakasii, suek nafada hataholi la laꞌeneu Manggaledok ndia. Fo suek basa hataholi la bisa lamahele leu Lamatuak, huu Yohanis kokolan ndia.
Yohanis ia, na, Manggaledok taa ndindia. Tehuu Lamatuak nadenun fo nafada hataholi laꞌeneu Manggaledok ndia. Huu Hataholi fo mana dadik Manggaledok tetebes ndia, sangga neni daebafok ia mai. Manggaledok ndia, tao nala basa hataholi la lita dedeꞌa ndoos sila.
10 Mae Ana taon basa hata malai daebafok ia dadi so, tehuu hataholi daebafok taa lalelak Ndia, neu faik Ana mai leo nai ia. 11 Mae Ana mai leo no Ndia hataholi heheli nala, tehuu ala taa nau simbok Ndia. 12 Mae leondiak, tehuu basa hataholi mana simbok ma lamahele neu Ndia, Lamatuak fee sala haak, fo dadik leu Ndia ana nala. 13 Ndia sama leo sila nana bonggi selu kasa. Tehuu sila nana bonggi beuk ndia, taa sama leo hataholi bonggi kakanak. Ma taa sama leo touk esa fo nahiik hambu tititi-nonosik. Ala dadik Lamatuak ana nala, huu Lamatuak fee sala soda beuk.
14 Boe ma, ‘Lamatuak Dedeꞌa-kokolan’ ndia,
nana bonggik dadik neu Hataholi.
Ana nasoda nai ita lalada nala.
Ita tita Ndia koasa inahuun.
Ndia koasa inahuun leondiak, huu Ndia ndia, Manetualain Ana Mane Kisan.
Ana nahiik natudu Ndia dale malolen neu ita,
huu Ndia hada-tataon memak leondiak.
Ma basa hata fo Ana nafada laꞌeneu Manetualain, memak tetebes leondiak.
15 Yohanis ndia, nafada dedeꞌak laꞌeneu Hataholi ia. Ana nanggou nae, “Mamanene bou! Ndia ia, fo au tuik so ae, ‘Dei fo Hataholi esa sangga mai. Ndia koasan lena heni au. Huu bei ta bonggi au, naa te Ana mana memak nakahuluk so!’ ”
16 Yohanis kokolak leondiak, huu Hataholi ndia nahiik nalan seli natudu Ndia dale malolen. Ma Ana tao leondiak nakandondoo henin neu ita basa nggata. 17 Lele uluk ele, baꞌi Musa ndia nakonda Lamatuak Heti-heun neu ita bei-baꞌi nala. Tehuu hatematak ia, Hataholi ndia, na ndia, Yesus Karistus, fo natudu Lamatuak dale malolen neu ita. Ma basa hata fo Ana nafada laꞌeneu Manetualain, memak tetebes. 18 Taa hambu nitak hataholi esa boe fo nita tebe-tebe Manetualain. Tehuu Ndia Ana Mane Kisan, fo Ana suek ndia, natudu ita Manetualain dalen. Kakanak ndia, nai Ndia Aman boboan. Huu Ndia boe oo Manetualain.
Yohanis Mana Salanik, natudu Lamatuak Yesus
(Mateos 3:1-12; Markus 1:1-8; Lukas 3:1-18)
19 Laꞌi esa, hataholi Yahudi la malangga nala malai Yerusalem ladenu malangga anggama hida, ma hataholi leo Lewi luma fo lateme laono-lau lai Uma Ina Huhule-haladoik. Ala leni lee Yarden selik leu, fo latane Yohanis Mana Salanik lae, “O ia, Karistus fo Lamatuak heluk so, fo sangga haituan mai, do?”
Basa boe ma ana nafada sala nae, ndia ndia, see.* Yohanis mamana salani hataholi la, haꞌin neme ayat kadua hulu falun. 20 Ana manaku manggaledok nae, “Taa. Au ia taa Karistus.”
21 Boe ma latane bali lae, “Mete ma leondiak, na, o ia see? Baꞌi Elia, do?”
Ana nataa nae, “Taa boe.”
Boe ma latane bali, lae, “Naafo o ia, Lamatuak mana kokolan feꞌek esa do?”
Ana nataa nae, “Taa boe.” Tui Seluk laꞌeneu Dala Sodak 18:15, 18; Maleaki 4:5
22 Basa ndia, boe ma ala latane bali lae, “Mete ma leondiak na, o ia see? Mafada ai dei! Huu ai musi fali fo mafada malangga nala mana madenu ai. Tulun dei!”
23 Boe ma ana kokolak tungga hata fo baꞌi Yesaya sulak nitak nae,
“Au ia, ndia hataholi mana manggouk nai mamana nees nae,
‘Basa hataholi mahehele tao neulalau dala kala,
fo simbok Lamatuak mamain!
Tao matetu dalak fo soluk Ndia.’ ” Yesaya 40:3
24 Nai hataholi maleme Yerusalem mai lalada nala, hambu hataholi hida leme partei anggama Farisi mai. 25 Boe ma latane Yohanis lae, “Leoiak. Mete ma o taa ndia Karistus, taa baꞌi Elia, ma taa Lamatuak mana kokolan esa, na, hatina de o salani hataholi? O hambu haak neme bee mai?”
26 Boe ma Yohanis nataa nae, “Au ia, salani hataholi unik kada oe. Tehuu hambu Hataholi esa nai ei lalada mala, fo ei taa malela kana. 27 Au anoli akahuluk neme Hataholi ndia mai, tehuu Ndia koasan lena heni au. Mae kada dadik neu Ndia atan boe oo au taa andaa.” Susula dedeꞌa Yunani isi-isik nae, “sefi kada ndia sapatun talin boe oo au taa andaa.” Ndia ndandaan nae, Yohanis kada hataholi anak. Mae dadik neu Yesus atan boe oo ndia taa nandaa.
28 Basa dedeꞌa kala ia dadi leme Betania, nai lee Yarden selik. Yohanis no ndia ana mana tungga nala salani hataholi lai ndia. ‘Betania’ ia, feꞌe no nggolo Betania, fo deka-deka no kota Yerusalem. Tehuu ndia mamanan taa manggaledok. Hataholi malela kala duduꞌa lae, fama ia sama leo nusa Basan, fo nai dano Galelea selik dulu, huu Yosefus boe oo sulak mamanak ndia nade ‘Betanea’. Yosefus ndia, hataholi Yahudi esa fo ana sulak Israel tutuin neu mana palenda Roma.
Lamatuak Yesus ndia, sama leo Manetualain Biꞌilombo Anan
29 Neu foꞌa mai, boe ma Yohanis nita Yesus laꞌok neni ndia neu. Boe ma ana kokolak nae, “Mita Hataholi ndia nai ele dei! Ndia ndia, Manetualain Biꞌilombo Anan, fo Ana dadi neu tunu-hotuk, fo koka heni hataholi daebafok kala sala-singgo nala. 30 Hataholi ia, fo afik au afada ei so ae, ‘Dei fo hambu Hataholi esa sadu mai. Ndia koasan lena heni au, huu Ana nai ia nakahuluk au.’ 31 Makahulun au taa bubuluk, mete ma Ndia ndia, Karistus. Tehuu au mai salani hataholi unik oe, fo suek hataholi Israel asa lalelak Ndia.
32-33 Manetualain nadenu au mai salani hataholi unik oe. Ana nafada au boe nae, ‘Neu ko Hataholi esa sangga neni o muu. Boe ma Au Dulang konda neu Ndia. Hataholi ndia, noo Au Dula Dale Malalaong, fo fee koasa neu Au hataholi nggala.’ Ledoeik Hataholi ndia mai, au bei taa alelak Ndia. Tehuu ledoeik au ita Lamatuak Dulan konda neme lalai mai, sama leo mbui lunda, de tena neu Ndia, bei fo au alelak Ndia ae, ‘Ndia ia, fo Hataholi ndia!’ 34 Au ita dedeꞌa kala sila unik au mata deꞌe heheling. Boe ma au afada ei ae, ‘Hataholi mana maik ndia, na, Manetualain Anan ndindia!’ ”
Lamatuak Yesus hele nala Ndia ana mana tungga sososa nala
35 Neu foꞌa mai, boe ma Yohanis nambadeik no ndia ana mana tungga nala dua. 36 Ledoeik Yohanis nita Yesus laꞌok nesik ndia, boe ma nafada nae, “Mita dei! Huu Ndia ndia, Manetualain Biꞌilombo Anan, fo neu ko Ana dadik tunu-hotuk!”
37 Boe ma Yohanis ana mana tungga kadua nala lamanene ndia kokolan ndia, boe ma ala laꞌo elan, de leu tungga Yesus. 38 Boe ma Yesus suli dea, de nita sala tungga Ndia. Boe ma Ana natane sala nae, “Talobee? Ei paluu do?”
Ala latane lasafali Ndia, lae, “Rabi leo nai bee?” (Nai sila dedeꞌa Aram, ‘Rabi’ ndandaan nae, ‘Ama Mesen’.)
39 Boe ma Yesus nataa sala nae, “Mai mita aom.” Boe ma ala tungga Ndia, de lita Ndia mamana leleon. Ledoeik ala losa, meda liꞌu haa ledo bobon. Boe ma ala leo lo Ndia losa ledo tesa.
40 Neme hataholi kadua kala sila fo lamanene Yohanis kokolan, boe ma mana tungga Yesus ndia, esa nade Anderias. Ndia ndia, Simon Petrus fadin. 41 Anderias tutik neu sangga kaꞌan Simon, de nae, “Wei, kaꞌa aa! Ai matonggo mia Mesias so!” (Nai sila dedeꞌan, ‘Mesias’ ndandaan nae, Karistus, ndia Hataholi fo Lamatuak helu memak neme makahulun mai so, fo sangga haituan mai.’) 42 Boe ma ana noo kaꞌan neni Yesus neu.
Basa de, Yesus nita ndia, boe ma nafada nae, “O ia, Simon. O amam ndia Yohanis. Mulai neme hatematak ia hataholi loke o na, lae ‘Kefas.’ ” (Ndia ndandaan sama no ‘Petrus’, fo ndia ‘batu’.)§ Nade Kefas ndia, neme dedeꞌa Aram kefa. Ndia ndandaan nae, ‘batu’. Nade Petrus ndia, neme dedeꞌa Yunani petra. Ndia ndandaan ‘batu’ boe.
Lamatuak noke nala Filipus ma Natanel
43-44 Nai ndia boe oo hambu hataholi feꞌek esa nade Filipus. Ndia nggolon, ndia Betsaida. Petrus no Anderias leme ndia mai boe.
Neu foꞌa main, Yesus naketun nau neni propinsi Galelea neu. Fo neu natonggo no Filipus, de Ana noke nae, “Mai, tungga Au, fo dadik mu Au hataholing!”
45 Boe ma Filipus neu sangga Natanel, de nafadan nae, “Kaꞌa aa! Ai matonggo mia Hataholi fo baꞌi Musa sulak kana nai Lamatuak Heti-heun dale so. Lamatuak mana kokola lele ulu nala boe oo, sulak laꞌeneu Hataholi ia. Naden Yesus, fo neme nggolo Nasaret mai. Aman nade Yusuf.”
46 Tehuu Natanel nataa nae, “Hataholi Nasaret!? Aweꞌe! Taa hambu dedeꞌa malole esa boe kalua neme ndia mai, bou!”
Boe ma Filipus nae, “Wei! Boso leondiak. Mai fo kada mita aom leo!”
47 Ledoeik Natanel laꞌok mai, Yesus nita mema kana so, de nae, “Ndia ia, hataholi ndoos! Huu nai dalen, taa hambu pepekok. Ndia ia, hataholi Israel isi-isik!”* Yesus kokolan ndia laꞌeneu Israel tutuin lele uluk. Neu faik fo Lamatuak bei ta foi nade ‘Israel’ neu baꞌi Yakob, nade Yakob ndandaan nae ‘Masapepekok’. (MeteTutui Sososan 27:1-40; 32:22-32.) Yesus maksud nai ia nae, Natanel ia, hataholi Israel fo mata-ao feꞌek neme baꞌi Yakob mai. Huu Natanel ia, hataholi dale ndoos.
48 Natanel natane nae, “Talobee de losak Lamatuak nalelak au?”
Yesus nataa nae, “Leoiak. Au ita o so, neu ledoeik o muma ai ndia huun. Dedeꞌa Indonesia pake dedeꞌa-deꞌek ‘ai ara’ neme dedeꞌa Yunanisukei. Tehuu Susula Malalaok natudu ai esa nai ele fo hataholi lateme laꞌa boan. Nai Indonesia babaꞌek dulu, hataholi taa laꞌa ‘ai ara’ boan. De ‘ai ara’ nai Susula Malalao dedeꞌa Indonesia dalek, taa sama leo ita ai aran nai ia. Ledoeik ndia Filipus bei ta neu noke nala o.”
49 Boe ma Natanel manaku nae, “Ama Mesen ia, neu ko Manetualain Anan! Ma Ama boe oo, neu ko ita hataholi Israel asa Manen!”
50 Yesus natanen nae, “Meda o ia, mamahele Au, huu isinaak Au ae, ‘Au ita o so neu ledoeik, o muma ai ndia huun,’ do? Masanenedak, huu neu ko o bisa mita dedeꞌa inahuu kala fo lena heni ia bali!
51 Tetebes! Au afada memak. Neu ko ei mita lalai natahuꞌak. Boe ma Lamatuak ata nusa-soda nala, konda-hene nai Au boboang seli. Ma Au ia Hataholi Isi-isik.” Nai Tui Sososan 28:10-17, Yakob nalameꞌi nai Betel. Nai meꞌin dalek, nita Lamatuak ata nusa-soda nala konda-hene edak esa, fo Yakob nae “lelesu neni nusa-sodak neu”.

1:6 Mateos 3:1; Markus 1:4; Lukas 3:1-2

*1:19 Yohanis mamana salani hataholi la, haꞌin neme ayat kadua hulu falun.

1:21 Tui Seluk laꞌeneu Dala Sodak 18:15, 18; Maleaki 4:5

1:23 Yesaya 40:3

1:27 Susula dedeꞌa Yunani isi-isik nae, “sefi kada ndia sapatun talin boe oo au taa andaa.” Ndia ndandaan nae, Yohanis kada hataholi anak. Mae dadik neu Yesus atan boe oo ndia taa nandaa.

1:28 ‘Betania’ ia, feꞌe no nggolo Betania, fo deka-deka no kota Yerusalem. Tehuu ndia mamanan taa manggaledok. Hataholi malela kala duduꞌa lae, fama ia sama leo nusa Basan, fo nai dano Galelea selik dulu, huu Yosefus boe oo sulak mamanak ndia nade ‘Betanea’. Yosefus ndia, hataholi Yahudi esa fo ana sulak Israel tutuin neu mana palenda Roma.

§1:42 Nade Kefas ndia, neme dedeꞌa Aram kefa. Ndia ndandaan nae, ‘batu’. Nade Petrus ndia, neme dedeꞌa Yunani petra. Ndia ndandaan ‘batu’ boe.

*1:47 Yesus kokolan ndia laꞌeneu Israel tutuin lele uluk. Neu faik fo Lamatuak bei ta foi nade ‘Israel’ neu baꞌi Yakob, nade Yakob ndandaan nae ‘Masapepekok’. (MeteTutui Sososan 27:1-40; 32:22-32.) Yesus maksud nai ia nae, Natanel ia, hataholi Israel fo mata-ao feꞌek neme baꞌi Yakob mai. Huu Natanel ia, hataholi dale ndoos.

1:48 Dedeꞌa Indonesia pake dedeꞌa-deꞌek ‘ai ara’ neme dedeꞌa Yunanisukei. Tehuu Susula Malalaok natudu ai esa nai ele fo hataholi lateme laꞌa boan. Nai Indonesia babaꞌek dulu, hataholi taa laꞌa ‘ai ara’ boan. De ‘ai ara’ nai Susula Malalao dedeꞌa Indonesia dalek, taa sama leo ita ai aran nai ia.

1:51 Nai Tui Sososan 28:10-17, Yakob nalameꞌi nai Betel. Nai meꞌin dalek, nita Lamatuak ata nusa-soda nala konda-hene edak esa, fo Yakob nae “lelesu neni nusa-sodak neu”.