8
Ramatua Yesus puli na lahenda kamahedis kusta esa
(Markus 1:40-45; Lukas 5:12-16)
Yesus onda neme leteꞌ lain mai, boe ma lahenda dodouꞌ ranononda reu tuka Ni. Kekeneu te, lahenda kamahedis kusta esa mai nasare Nan. Ana sundaꞌ undulaka na fo hule Yesus nae, “Ramatuaꞌ! Tulu-fali au dei! Kalu Ramatuaꞌ a nau, sona bisa mamopo au hedis ka, ela lahenda bosoꞌ rahiaꞌ au bali, fo au bisa hule-haradoi seluꞌ nai uma mamaso Yahudi.”
Yesus namanene leoꞌ na, boe ma looꞌ lima Na neu, de nafaroe lahenda kamahedis kusta ria, ma dedea nae, “Au nau! O teꞌe leo!” Kekeneu te, lahenda ria hedis na mopon tutiꞌ. Boe ma Yesus nafada ni nae, “Mafarereneꞌ! O teꞌe ma aom so, tehuu ta bole mafada lahenda esa boeꞌ. O muste tuka baꞌi Musa atoran na dei. De leo malaka agama muu, fo ana parisaꞌ ao-ina ma, ela ana bubuluꞌ nae o hedis ma teꞌe matetuꞌ so do, beiꞌ. Boe ma o muste fee tutunu-hohotuꞌ tanda makasi, ela basa lahenda bubuluꞌ rae, o teꞌe matetuꞌ so.”* Malaka Agama ra Atoran 14:1-32
Ramatua Yesus puli na malaka soldadu Roma esa ana uma dalen
(Lukas 7:1-10)
Basa boe ma Yesus masoꞌ leo koroꞌ Kapernaum neu. Nai naa, malaka soldadu Roma esa mai hule tutulu-fafaliꞌ nae, “Papa! Au ata ki esa namahedi beraꞌ nai uma. Ana ta bisa foa neme koi lain mai fa, huu fo ana doidoso naan seli.”
Yesus nataa nae, “Malole! Neuꞌ ko Au uu fo puli an.”
Tehuu malaka soldadu ria nae, “Papa! Papa bosoꞌ masosota aom mai bali, huu fo au ta araa sipoꞌ Papa nai au uma ka. Sadi Papa moi mafadaꞌ a meme iaꞌ mai, tantu au ata ka teꞌe tutiꞌ a. Au bubuluꞌ hihii-nanauꞌ ia, nana huu au malaka kara ranuu kuasa fo pareta au. Ma au boe anuu kuasa fo pareta soldadu kara. Maneniko au pareta ei-lima ki esa ae, ‘Leo eleꞌ mu!’ tantu ana neu. Maneniko au ae, ‘Leo iaꞌ mai!’ tantu ana mai. Ma kalu au adenu ata ka ae, ‘Moi-tao ia!’ tantu ana tao leo naꞌ. De sadi Papa moi dedeaꞌ a, tantu au ata ki ria teꞌe tutiꞌ.”
10 Yesus namanene leoꞌ na, boe ma Ana heran. Ana dedea neuꞌ lahenda kadodouꞌ fo tuka Ni a nae, “Heran! Doo-naru basa ia, tehuu Au bei ta parnaa aneta oo lahenda Yahudi esa, namahere tebe-tebe sama leoꞌ lahenda Roma ia boeꞌ! 11 Nenene! Neuꞌ ko lahenda dea dodouꞌ reme dulu ma reme muri mai sama leoꞌ lahenda Roma ia, ara ratuuꞌ raa feta sama-sama roo baꞌi Abraham, baꞌi Isak ma baꞌi Yakob rai Manetualain uma na nai nusatetu-ikutemaꞌ a. Lukas 13:29 12 Leo mae Manetualain teka-here lahenda Yahudi ra fo dadi reuꞌ Ria lahendan, tehuu lahenda dodouꞌ ta tao daleꞌ neuꞌ Ana. Neuꞌ ko Ana tipa heni si leo mamana maiu-mahatuꞌ a reu. Nai naa ara dola-ramatani ma doidoso raan seli.” Mateos 22:13; 25:30; Lukas 13:28
13 Yesus dedea basa nae leoꞌ na, boe ma nafada malaka soldadu ria nae, “Papa fali leo. Huu fo ata ria teꞌe na aon so, sama leoꞌ papa namahere ma.” Naraa no oras ria boe, ata ria teꞌe tutiꞌ a.
Ramatua Yesus puli na lahenda kamahedis dodouꞌ
(Markus 1:29-34; Lukas 4:38-41)
14 Laiꞌ esa de, Yesus leo Petrus uma na neu. Ana nita Petrus arina na napeuꞌ nai koi lain, huu fo ao na luu mai. 15 Yesus tai na lima na, boe ma ina lasiꞌ a ao luu mai na mopon tutiꞌ a. Basa de ana foa fo neu urus Yesus asa.
16 Ledo a mulai tena, boe ma lahenda ra roo lahenda nitu heke nara mai. Yesus pareta nitu sira nae, “Nitu emin! Heoꞌ meme lahenda iaꞌ ra mai!” Boe ma nitu sira kalua tutiꞌ a. Ana puli na basa lahenda kamahedis ara boe. 17 Ana tao basa ia ra, ela natetu no hata fo Manetualain mana nesi matan Yesaya duiꞌ memaꞌ nae,
“Ana puli na ita hedi-raun.
Ma Ana lepa-nasaa na ita doidoso na.” Yesaya 53:4
Lahenda fo nau tuka Ramatua Yesus muste tuka no matetuꞌ
(Lukas 9:57-62)
18 Yesus nita lahenda dodouꞌ mai eo Ran. Boe ma Ana nafada ana mana tuka dea nara nae, “Mai hela laa fo leo dano seriꞌ teu.”
19 Boe ma mesen agama esa mai dedea nae, “Papa mesen! Papa leo beaꞌ muu, sona au tuka ahere Papa!”
20 Tehuu Yesus nataa ni nae, “Malole a boe! Tehuu mafareneꞌ leo iaꞌ. Basa lahenda ma banda ara esaꞌ ko nanuuꞌ mamana leleon. Busa fuiꞌ a fali leo bolo na neu. Manupuiꞌ a fali leo runu na neu. Tehuu Au, Ana Lahenda ia, ta anuu uma fo fali leo naaꞌ uu. Ai nulu lakaꞌ boe taꞌa.”
21 Boe ma lahenda mana tuka dea feken esa bali, mai hule nae, “Ramatuaꞌ! Au nau tuka Ramatuaꞌ a, tehuu leoꞌ bea sona au fali fo urus ina-ama kara dei. Maneniko mate au papa ka, besaꞌ ko au tuka.”
22 Tehuu Yesus dedea nae, “Leo iaꞌ! Nemeꞌ na ela lahenda fo ta ramahere Ramatuaꞌ a, urus sira lahenda mana mate nara. Tehuu maneniko o nau tuka Au, sona o muste tuka no matetuꞌ!”
Ramatua Yesus tao na ruli a namate
(Markus 4:35-41; Lukas 8:22-25)
23 Basa de Yesus sama-sama no ana mana tuka dea nara ae leo ofaꞌ lain. 24 Ara leo dano a seriꞌ reu, boe ma Ana suku. Ta doo bea boeꞌ, te ruli a foa. Nafa ra rapepena, de oe a nala ofaꞌ daleꞌ. 25 Ana mana tuka dea nara rita leoꞌ na boe ma ara fafae Ni rae, “Ramatuaꞌ! Ramatuaꞌ, ee! Foa fo tulu-fali ami dei! Huu fo ita sakaꞌ bolo riaꞌ so!”
26 Yesus nataa si nae, “Ubeaꞌ taon de emi biiꞌ? Emi ta mamahere Au fa, do?” Boe ma Ana foa, de nasaꞌai nafa-ani ria nae, “Mamate leo!” Boe ma nafa-ani tena tutiꞌ a.
27 Yesus ana mana tuka dea nara heran, ma rae, “Awii! Te Lahenda ia nana bea ia? Tao leoꞌ bea, de Ana bisa pareta nafa-ani fo tuka Ria hihii-nanaun?”
Ramatua Yesus puli na lahenda nitu hekeꞌ dua
(Markus 5:1-20; Lukas 8:26-39)
28 Ta doo bea boeꞌ, te ara losa dano a seriꞌ, nai lahenda Gadara ra Hapu duduiꞌ dedea Yunani ruma duiꞌ Gergesa, ma fekeꞌ ara bali, duiꞌ Gerasa. Tehuu dudui dedea Yunani riꞌ sosoa na dekaꞌ no Mateos susuran fo manaduiꞌ Gadara. nusa na. Nai naa hapu lahenda nitu hekeꞌ dua, leo rahaniꞌ leaꞌ rates ara talada. Sira, makaresi nara seli, losaꞌ ta hapu lahenda esa naparani laꞌo nesiꞌ naa boeꞌ. Ara rita Yesus mai boe ma 29 bobouꞌ rae, “Ae, Manetualain Anan! Ubeaꞌ taon de O mai maepoꞌ ami? Leo mae bei ta losa ledo-fain fo huku ami, tehuu O nau mai ese-rumu ami ia so.”
30 Ta dooꞌ a neme naaꞌ mai, bafi dodouꞌ totofi saka nanaaꞌ. 31 Boe ma nitu ra hule Yesus rae, “Maneniko nau usi ami, sona madenu ami masoꞌ leo bafi sira daleꞌ meu!”
32 Yesus pareta si nae, “Meu leo!” Boe ma nitu ra kalua ela lahenda sira dua, de ara masoꞌ leo bafi ra daleꞌ reu. Bafi ra ralai ratotofaꞌ onda tuka lete a suu na, boe ma tuda rala dano daleꞌ, de mate basa si.
33 Manea bafi ra rita leoꞌ na, boe ma ralai faliꞌ leo koroꞌ daleꞌ reu, ara tui basa-basan. 34 Lahenda kadodou-inaꞌ ara ramanene si tui rae leoꞌ na, boe ma ara leo mamanaꞌ ria reu. Ara raneta ro Yesus, boe ma ara hule doe-doe ro Ni fo laꞌo ela mamanaꞌ ria.

*8:4 Malaka Agama ra Atoran 14:1-32

8:11 Lukas 13:29

8:12 Mateos 22:13; 25:30; Lukas 13:28

8:17 Yesaya 53:4

8:28 Hapu duduiꞌ dedea Yunani ruma duiꞌ Gergesa, ma fekeꞌ ara bali, duiꞌ Gerasa. Tehuu dudui dedea Yunani riꞌ sosoa na dekaꞌ no Mateos susuran fo manaduiꞌ Gadara.