17
Lamatualain natudꞌu Lamatuaꞌ Yesus manaselin
(Markus 9:2-13; Lukas 9:28-36)
Seli fai nee ma, Yesus noꞌe Petrus, Yakobis no odꞌin Yohanis, fo reu ramaloloꞌ hene risiꞌ leteꞌ naruꞌ sa ata, fo mesaꞌ se sia naa. Losa ata ma, rita Yesus dadꞌi laen. Matan naronda onaꞌ relo, no buan dadꞌi muti makahahadꞌoꞌ. Aibꞌoiꞌ ma, ara rita Ana ola-olaꞌ no baꞌi Musa no baꞌi Elia. Boe ma Petrus bingun de olaꞌ nae, “Amaꞌ! Hai maꞌahe sia ia ena, o! De malole lenaꞌ ata tao lalaat telu. Esa fee neu Amaꞌ, esa fee neu baꞌi Musa, ma esa fai fee neu baꞌi Elia.”
Lele Petrus feꞌe olaꞌ taꞌo naa, aibꞌoiꞌ ma lelee marondaꞌ a onda de tatana nala se. Boe ma ara titindindi rena haraꞌ sa nea nema mia leleꞌ a rala nae, “Rena, o! Yesus ia, Au Ana susue ngga. Ana tao rala ngga namahoꞌo nakandooꞌ a. Rena malolole neu E, e!” 2 Petrus 1:17-18; Dudꞌuit Fefeuꞌ a 22:2; Sosodꞌat Koa-kioꞌ ra 2:7; Yesaya 42:1; Mateos 3:17; 12:18; Markus 1:11; Lukas 3:22; Dui Seluꞌ Dala Masodꞌa 18:15
Rena rala taꞌo naa, ma ana mana tungga nara ramatau rae mate, de raꞌaloli raꞌatotonoꞌ. Te Yesus nema keis se, ma Ana nae, “We! Ama fela leo. Afiꞌ mimitau!” Basa ma ara botiꞌ mata nara, te nda rita esa sa boe. Akaꞌ Yesus sia naa.
Basa ma, ara onda mia leteꞌ naa. Boe ma Yesus naꞌangge se nae, “Saa fo faꞌ ra hei mitaꞌ naa, afiꞌ mifadꞌe esa boe, e! Te Au, Atahori Matetuꞌ ia, musi mate dei. Dei fo Au usodꞌa baliꞌ ena dei, fo ama feꞌe na bole mifadꞌe atahori ena.”
10 Boe ma ara ratane E rae, “Amaꞌ ia, memaꞌ Kristus, te baꞌi Elia sia bee? Huu meser agama ra ranori rae, baꞌi Elia musi nema dei, fo Kristus feꞌe nema na. Te tungga Amaꞌ, na taꞌo bee?” Meleaki 4:5
11 Yesus nataa nae, “Memaꞌ tebꞌe. Baꞌi Elia musi nema dei, fo soi dalaꞌ fee neu Kristus. 12 Te rena malolole, e! Baꞌi Elia nema ena, te atahori nda rahine sa. Ara tao raꞌasusaꞌ e, tungga hihii nara. Dei fo ara tao Au, Atahori Matetuꞌ ia onaꞌ naa boe.” Mateos 11:14
13 Rena basa taꞌo naa, dei de ara bubꞌuluꞌ rae, baꞌi Elia fo Yesus olaꞌ naa, naeni Yohanis mana saraniꞌ a.
Lamatuaꞌ Yesus naꞌahahaiꞌ ana nitu taoꞌ sa
(Markus 9:14-29; Lukas 9:37-43)
14 Leleꞌ Yesus se baliꞌ, ara randaa ro atahori hetar rahani se ena. Boe ma papa esa neu sendeꞌ lululanggan noꞌe tulun mbali E, 15 nae, “Papa! Kasian au ana ngga dei! Te ana namahedꞌi mulu bibiꞌ, ana doidꞌoso nala seli. Mete ma hedꞌis na losa, na, ana akaꞌ tudaꞌ oe rala neu, hokoꞌ na ai rala neu. Tulun dei, Papa, e! 16 Au endi e nisiꞌ Papa ana mana tungga mara ena, te ara nda bisa raꞌahahaiꞌ rala e sa.”
17 Rena taꞌo naa, ma Yesus namanasa atahori mana ramahere no rala seseriꞌ nae, “Heeꞌ! Hei ia ra seli tebꞌe! Au unori usufafali nggi ena, te ama nda mihine malolole sa. Ma ama nda mimihere tebꞌe-tebꞌeꞌ neu Au sa! Au musi uꞌutataaꞌ o nggi losa fai hiraꞌ fai? Mo anaꞌ naa ia nema!”
18 Ara ro anaꞌ naa, ma Ana oi hendi nitu mia anaꞌ naa. Basa ma, nitu a lao hela anaꞌ naa, ma ana hai neuꞌ ena.
19 Basa de, leleꞌ Yesus mesaꞌ ne no ana mana tungga nara, ara ratane E rae, “Amaꞌ! Taꞌo bee de faꞌ ra hai nda bisa oi hendi nitu naa sa?”
20 Yesus nataa baliꞌ nae, “Ama nda bisa oi hendi nitu naa sa, huu nda mimihere tebꞌe sa na. Misinedꞌa, e! Mete ma hei mimihere tebꞌe-tebꞌeꞌ neu Au, itaꞌ akaꞌ mbei anaꞌ a o, onaꞌ deke anadꞌikiꞌ sa o,* Lamatuaꞌ Yesus naꞌasasamaꞌ atahori nemeheren no deke anadꞌikiꞌ sa. Sia ia, dekeꞌ naa monaen pantin, nda eni mata-aon sa. Susura ro meuꞌ dedꞌea Indonesia sia ia nae, ‘deke sesawi’, te hambu salaꞌ sia tafsiran naa. ama bisa parenda leteꞌ sa mae, ‘Hee, leteꞌ! Lali naa muu!’ Neꞌo ana lali. Dadꞌi hei bisa tao mala sudꞌiꞌ a saa, sadꞌi ama mimihere tebꞌe-tebꞌeꞌ neu Lamatuaꞌ. Mateos 21:21; Markus 11:23; 1 Korintus 13:2 21 [Te rena, e! Nitu mataꞌ ia ra memaꞌ deꞌulakaꞌ. Mete ma ama nda hule-oꞌe ma puasa fo moꞌe tulu-faliꞌ neu Lamatuaꞌ sa, na, ama nda bisa oi nitu mataꞌ naa ra sa.”] Susura dedꞌea Yunani fo maloleꞌ no lasi manaseliꞌ a nda sura tatadꞌa ka 21 ia sa.
Lamatuaꞌ Yesus olaꞌ lao karuan soꞌal Eni mamaten
(Markus 9:30-32; Lukas 9:43-45)
22 Lao esa ma, Yesus no ana mana tungga nara raꞌabꞌue sia profinsi Galilea. Ana nafadꞌe se nae, “Nda doꞌ sa ena, te ara rae seo Au neu atahori feaꞌ ra. 23 Basa ma ara tao risa Au, Atahori Matetuꞌ ia. Memaꞌ Au mate, te fini esan ma, Au usodꞌa baliꞌ.”
Ana mana tungga nara susa rala seli, huu rena Ana ola naꞌo naa.
Lamatuaꞌ Yesus olaꞌ soꞌal ume hule-oꞌeꞌ a bea na.
24 Leleꞌ Yesus no ana mana tungga nara reu risiꞌ kambo Kapernaum, boe ma mana edꞌa bea ra, ratane Petrus rae, “Hei Meser ma bae ume hule-oꞌeꞌ a bea na, do hokoꞌ?” Kalua mia Masir 30:13; 38:26
25 Boe ma Petrus nataa nae, “Bae, e!”
Leleꞌ ana baliꞌ, ma Yesus nafadꞌe naꞌahuluꞌ neu e nae, “We, Simon! Duꞌa sobꞌa dei. Mane-maneꞌ sia raefafoꞌ ia haꞌi bea mia seka? Mia ana nara do, mia atahori feaꞌ?
26 Petrus nataa nae, “ ‘Mia atahori feaꞌ!” Yesus olaꞌ seluꞌ fai nae, “Mete ma taꞌo naa, na maneꞌ a anan afiꞌ bae, to?
27 Onaꞌ naa boe no ume Hule-Oꞌe Huuꞌ a bea na. Te, hita afiꞌ tao mana edꞌa bea ra ramanasa. Dadꞌi malole lenaꞌ muu dolu uꞌu sia dano a. Mala uꞌu ka esan, na, fingga bafan. Dei fo hambu doi fulaꞌ esa sia naa. Muu bae ruꞌa nggita bea na mendiꞌ doiꞌ naa. Te naa dai soaꞌ neu ruꞌa nggita ena.” Tungga too, tou Yahudi mana too beꞌe rua nuluꞌ fo ata neu musi bae bea esa fo tulu-fali neu Ume Hule-Oꞌe Huuꞌ a (baca si kalua hela Masir 30:12-16). Leleꞌ Lamatuaꞌ Yesus nasodꞌaꞌ, ara reken bea na no doi didrakma. Didrakma esa na felin, baꞌu dinar rua. Dinar esa na, felin baꞌu mana tao ues esa nggadin fai esa. Sia ia, Yesus nafadꞌe Petrus nae, dei fo ana hambu doi stater sia uꞌu a bafan. Stater esa na felin, naeni didrakma rua, do dinar ha, dai bae neu Yesus no Petrus bea na.

17:5 2 Petrus 1:17-18; Dudꞌuit Fefeuꞌ a 22:2; Sosodꞌat Koa-kioꞌ ra 2:7; Yesaya 42:1; Mateos 3:17; 12:18; Markus 1:11; Lukas 3:22; Dui Seluꞌ Dala Masodꞌa 18:15

17:10 Meleaki 4:5

17:12 Mateos 11:14

*17:20 Lamatuaꞌ Yesus naꞌasasamaꞌ atahori nemeheren no deke anadꞌikiꞌ sa. Sia ia, dekeꞌ naa monaen pantin, nda eni mata-aon sa. Susura ro meuꞌ dedꞌea Indonesia sia ia nae, ‘deke sesawi’, te hambu salaꞌ sia tafsiran naa.

17:20 Mateos 21:21; Markus 11:23; 1 Korintus 13:2

17:21 Susura dedꞌea Yunani fo maloleꞌ no lasi manaseliꞌ a nda sura tatadꞌa ka 21 ia sa.

17:24 Kalua mia Masir 30:13; 38:26

17:27 Tungga too, tou Yahudi mana too beꞌe rua nuluꞌ fo ata neu musi bae bea esa fo tulu-fali neu Ume Hule-Oꞌe Huuꞌ a (baca si kalua hela Masir 30:12-16). Leleꞌ Lamatuaꞌ Yesus nasodꞌaꞌ, ara reken bea na no doi didrakma. Didrakma esa na felin, baꞌu dinar rua. Dinar esa na, felin baꞌu mana tao ues esa nggadin fai esa. Sia ia, Yesus nafadꞌe Petrus nae, dei fo ana hambu doi stater sia uꞌu a bafan. Stater esa na felin, naeni didrakma rua, do dinar ha, dai bae neu Yesus no Petrus bea na.