19
Lamatuak Yesus natonggo mana susu bea esa, nade Sakeos
Boe ma Yesus asa maso resi kota Yeriko, fo rae laꞌok rakandoo. Numa naa, hambu malangga mana susu bea esa fee man-parenda Roma. Naden Sakeos, ma ndia hatahori kamasuꞌik. Neu ana namanene Yesus nae nesik naa, boe ma ana hihiik ka mete-nita Yesus. Tehuu ana ta bisa mete-nita no malole, nahuu hatahori noꞌun seli rakarumbu rala Yesus, ma ndia ao-inan boboku anak ka. Huu naa de ana nalaik nakahuluk, fo hene neni ai huuk esa numa dalak tatain fo Yesus nae nesik naa.* Susura dedeꞌa Yunani nae ai huuk ia sukomorea. Ai huuk matak naa, ta hambu sana nai Indonesia dulu.
Losa ai huuk naa taen, boe ma Yesus mete lain neu. De nanggou Sakeos nae, “Sakeos! Mai, konda leo! Lai-lai, bekin ia Au nau leo taak nai o umam.”
Sakeos heran bali-bali. Boe ma ana konda lai-laik, de no Yesus neni uman neu. Dalen namahoko nalan seli. Tehuu hatahori noꞌuk kara unggu-remu rae, “Ciih! Sakeos ia, hatahori ta neulauk! Tao hata de Yesus maso neu leo taak nai uman?! Basa hatahorir bubuluk ena!”
Losa uma, boe ma Sakeos nambariik neu Yesus matan, de kokolak nae, “Papa Meser! Numa faik ia neu au baꞌe dua au hata-hetong lalaꞌen, fo fee babaꞌek esa neu hatahori mana toꞌa taak kara. Mete ma au susu ita bea lena-lenak, au bae falik kasa lipa laꞌe haa.”
Yesus naselu nae, “Malole. Faik ia Manetualain tao nasoi-nasoda o mua basa o nufanelum mara, nahuu o mamahere neu Manetualain sama leo baꞌi Abraham. 10 Manetualain nadenu Au dadi uu Hatahori Dae-bafo Isi-isik nai dae-bafok ia. Au mai fo sangga hatahori mana laꞌok sala numa Manetualain eno-dalan mai, fo tao asoi-asoda sara.” Mateos 18:11
Tutuik laꞌe-neu ata fo mana koladu natalolole ndia malanggan doin
(Mateos 25:14-30)
11 Faik naa, hatahori noꞌuk ka tungga nenene Yesus. Ara deka-deka ro kota Yerusalem ena. Ara oo duꞌa rae, Ana nau nakalalaꞌok Manetualain parenda-koasan nai naa, nok bali manek esa boe. Boe ma Yesus tui sara lololek esa bali 12 nae, “Hambu hatahori moꞌo-inahuuk esa. Ana nae neni nusa feꞌek neu, fo ara soꞌuk kana dadi manek. Basa naa, dei fo ana nau fali neu dadi manek nai ndia nusa-namo heli-helin. 13 Neu ana naole fo nae laꞌo ena, nanggou ndia hatahori mana maue-osan salahunu, de ana fee sara hatahori esa na, doi lilo mbilas esa. Susura dedeꞌa Yunani nae ana fee sara, ‘mina salahunu’. Mina esa, ndia denari natun esa, fo tukan esa nggadin fai ue-osa natun esa. Ana parenda sara nae, ‘Ei pake doik ia dadi neu poko. Mete ma au fali, neu ko ei tui ei hambu bunak hida ena.’ Boe ma ana laꞌo.
14 Tehuu ndia rau-inggun nara mburuk roon. De ara radenu nedenuk neu nafada nai naa nae, ‘Ai ta nau hatahori ia toꞌu parenda soa-neu ai.’
15 Leo mae talo naa oo, tehuu ara soꞌuk kana nai naa boe. Basa boe ma ana fali. Losa uman, boe ma ana nanggou nala hatahori mana maue-osa kasalahunuk kara raa, de natane sara nae, ‘Ei hambu bunak hida numa doi lilo mbilas fo au fee ei naa ena?’
16 Hatahori mana maue-osa kaesan nafada nae, ‘Papa manek! Au hambu bunak lipa laꞌe salahunu numa poko fo au simbok naa mai!’
17 Boe ma manek nafadan nae, ‘Malole! O ia, hatahori mana maue-osa neulauk. Huu au bisa amahere o nai dedeꞌa kadiꞌi anak, de hatematak ia au soꞌuk o fo parenda kota salahunu.’
18 Boe ma hatahori mana maue-osa kaduan nafada nae, ‘Papa manek! Au hambu bunak doi lilo mbilas lima numa poko fo au simbok mai.’
19 Boe ma manek naa koan nae, ‘Malole! Mete ma talo naa, au soꞌuk o fo parenda kota lima.’
20 Tehuu hatahori mana maue-osa katelun neni falik ndia doi lilo mbilan. De nafada nae, ‘Papa manek doin ndia! Au mbotin, basa de afunin no malole fo boso mopon. 21 Au tao talo naa, nahuu au amataꞌu. Au bubuluk papa ia, hatahori kalakak. Huu papa soa haꞌi nala hata fo ta papa enan, ma ketu-koru hata fo papa ta sele-tanden.’
22 Manek namanene nala naa, boe ma ana mbokan nae, ‘O ia, hatahori sesesu taak! O kokolam fee hukun neu o ao heli-helim ena. O duꞌa mae au ia, hatahori kalakak fo haꞌi ala hata fo ta au enang, ma ketu-koru hata fo au ta sele-tanden. 23 Mete ma talo naa, na, tao hata de o ta muu mbeda doik naa nai bank? Mita fo neu au fali, na, bisa hambu bunan. Leo mae baꞌu anak ka oo malole boe.’
24 Boe ma manek naa nadenu hatahori laen marai naar nae, ‘Haꞌi mala doin naa, fo loo liman neu hatahori mana maue-osa bebeik kara fo mana hambu bunak salahunu.’
25 Tehuu ara ta rakaheik rae, ‘Papa! Hatahori naa, hambu dai ena. Tao hata de sangga haꞌi numa hatahori fo enan baꞌuk ka, fo tamban neu ndia bali?’
26 Boe ma manek naa naselu nae, ‘Duꞌa matalolole! Hatahori fo mana nalela koladu hata fo hatahori fee nemeheherek neun ena, neu ko ana hambu tamba bali. Tehuu hatahori fo mana mbera koladu, neu ko ara haꞌi rabasa hata fo ndia enan. Mateos 13:12; Markus 4:25; Lukas 8:18 27 Hatematak ia ei miu humu mala au musung nggara fo ta mana hii au dadi manek nai ia. Mia sara ia mai, boe ma hala misa sara rai au matang. Miu leo!’ ” Mateos 25:14-30
Lamatuak Yesus maso neni kota Yerusalem neu
(Mateos 21:1-11; Markus 11:1-11; Yohanis 12:12-19)
28 Yesus tui basa, boe ma ara laꞌok rakandoo reni Yerusalem reu. Yesus laꞌok nesik mata. 29 Ara deka-deka ro nggorok dua, ndia Betfage ma Betania marai letek Setun tatain, boe ma Ana nadenu ana nunin dua laꞌok rakahuluk. 30 Ana nadenu sara nae, “Ei dua ngga meni nggorok manai mata naa miu. Neu ko ei mete-mita banda keledei tenak esa neni paꞌak nai naa. Hatahorir bei ta saꞌe ritan. Ei sefi keledei naa talin fo leꞌa menin ia mai. 31 Tehuu mete ma hambu hatahori natane nae, ‘Tao hata de ei sefi keledei naa talin?’ Na, ei mafadan mae, ‘Ai Lamatuan nae paken.’ ”
32 Dua sara reu, de ratonggo ro keledei tenak naa, ndaa no Yesus kokolan. 33 Neu ara sefi heni keledei naa talin, boe ma tenu enan natane sara nae, “Tao hata de ei sefi banda ia talin?”
34 Boe ma ara raselu rae, “Ai Lamatuan nae paken.” 35 Keledei naa tenu enan simbok no malole, de dua sara leꞌa reni keledei tenak naa neni Yesus neu. Ara bela lafan nara reu keledei tenak naa reredon. Boe ma ara rakasasaꞌek Yesus neu lain. Nai Israꞌel, hatahori moꞌo-inahuuk kara saꞌe ndara, tehuu hatahori kadiꞌik saꞌe keledei. Lamatuak Yesus saꞌe keledei naa, dadi tanda Ndia nekeloloe aon. Nai Sakaria 9:9 oo hambu hehelu-bartaak esa boe nae, hatahori Israꞌel manen neu ko ana mai no saꞌe keledei. 36 Hatahori noꞌuk kara oo haꞌi rala lafan nara ma ndae arun nara, de rakambembela sara reu dalak fo reu soru Yesus, sama leo simbok hatahori moꞌo-inahuuk. 37 Neu Ana mulai konda numa letek Setun mai, boe ma hatahori noꞌuk kara raa, ma Ndia ana nunin nara mulai eki-randu koa-kio neu Manetualain, nahuu basa koasa tandan nara fo ara mete-ritak kara ena. 38 Ara eki rae,
“Ndia ia, Manek fo Manetualain nadenun mai!
Manetualain fee babaꞌe-babatik neun!
Hatematak ia hatahori dae-bafok bisa mole-dame no Lamatuak nai nusa tetuk do inggu temak.
Koa-kio neu Lamatuak mana nanggatuuk parenda nai lalai fo demak mateꞌen.” Sosoda Kokoa-kikiok kara 118:26
39 Tehuu hambu hatahori Farisir rai hatahori noꞌuk kara raa taladan. Ara kokolak neu Yesus rae, “Papa Meser! Kaꞌi sara fo boso eki talo naa, huu ia sudi selik kana ia ena!”
40 Tehuu Yesus naselu nae, “Weeh! Au afada memak! Mete ma hatahori iar rakatema bafan nara, neu ko batur ndia koa-kio Lamatuak!”
Lamatuak Yesus buꞌi soa-neu Yerusalem
41 Neu ara deka-deka maso Yerusalem, Yesus mete-nita kota naa, boe ma Ana buꞌi 42 nae, “Awii, hatahorir Yerusalem, ee! Au nau fo faik ia ei simbok mala mole-damek fo Au unik. Huu ei ta tao matak neu Manetualain, de hatematak ia fain babanggo ena. Mole-damek naa, dook ka numa ei mai ena. 43 Neu ko ei musum mara fua dae ndule kota tembon, boe ma ara maso nggafu fee ei. 44 Ara randefa heni ei kotan natetu no daer, boe ma rakanisa ei ma ei anam mara lalaꞌen. Ara ta ela batu esa nambariik boe na, nahuu Manetualain mai ena fo nau tao nasoi-nasoda ei, tehuu ei ta malela sana!”
Lamatuak Yesus maso neni Uma Huhule-haradoi Ina-huuk neu
(Mateos 21:12-17; Markus 11:15-19; Yohanis 2:13-22)
45 Basa boe ma Yesus maso neni Uma Huhule-haradoi Ina-huuk neu. Numa uma naa bebelan, hatahori taon dadi neu pasar fo raseꞌo banda tunu-hotuk. Yesus mete-nita naa, boe ma Ana husi-mbuu heni sara numa naa mai. 46 Ana mboka sara nae, “Manetualain mana toꞌu dedeꞌan surak memak kana nae,
‘Au ambadedeik Uma ia,
fo basa hatahorir bisa mai hule-haradoi nai ia.’ Yesaya 56:7; Yermia 7:11
Tehuu ei taon dadi neu naꞌo manu-meor mamana nekebubuan ena.”
47 Basa naa, tungga faik Yesus neni Uma Huhule-haradoi Ina-huuk neu fo fee nenorik nai naa. Tehuu malangga anggama Yahudi malanggan nara, meser anggamar ma lasi-lasi hadak Yahudir sangga dalak fo tao risa Yesus. Lukas 21:37 48 Tehuu ara ta hambu dalak, nahuu hatahori noꞌuk kara raa bei ramanene Yesus kokolan no nemehokok.

*19:4 Susura dedeꞌa Yunani nae ai huuk ia sukomorea. Ai huuk matak naa, ta hambu sana nai Indonesia dulu.

19:10 Mateos 18:11

19:13 Susura dedeꞌa Yunani nae ana fee sara, ‘mina salahunu’. Mina esa, ndia denari natun esa, fo tukan esa nggadin fai ue-osa natun esa.

19:26 Mateos 13:12; Markus 4:25; Lukas 8:18

19:27 Mateos 25:14-30

19:35 Nai Israꞌel, hatahori moꞌo-inahuuk kara saꞌe ndara, tehuu hatahori kadiꞌik saꞌe keledei. Lamatuak Yesus saꞌe keledei naa, dadi tanda Ndia nekeloloe aon. Nai Sakaria 9:9 oo hambu hehelu-bartaak esa boe nae, hatahori Israꞌel manen neu ko ana mai no saꞌe keledei.

19:38 Sosoda Kokoa-kikiok kara 118:26

19:46 Yesaya 56:7; Yermia 7:11

19:47 Lukas 21:37