Lamatuak Yesus hataholi nadedenu nala
Tutuin
1
Manetualain ana helu sangga haitua Ndia Dula Dale Malalaon mai
1-3 Ama Teofilus* Naꞌde Teofilus tungga dedeꞌa Yunani ndandaan nae, ‘Hataholi fo ana sue Manetualain’. Ia Lukas susula kaduan fo ana feen neu Teofilus. Mete Lukas 1:1-4 boe. susuek. Soꞌda-molek neme au Lukas mai.
Nai au susula makahulung, au sulak memak so, laꞌeneu basa hata, fo Lamatuak Yesus ana tao kala, ma basa hata fo Ndia nanoli so, mulai neme makasososan mai, losa Lamatuak Yesus ana hene fali neni Nusa-Soꞌdak neu. Nae, Ana hele nala basa Ndia hataholi nadedenu nala so. Mae hataholi ala lakatotoꞌa kana ma ala tao lisan so, tehuu Manetualain ana tao nasoꞌda fali kana. Faik fo Ana nasoꞌda fali, boe ma natuꞌdu aon, neu Ndia hataholi nadedenu nala. Ala lita selu kana taa-taa, losa faik haa hulu, de ala bubuluk memak, lae teꞌbe-teꞌbe Ana nasoꞌda fali so. Ndia boe oo, nafaꞌda sala nae Manetualain ndia, leo Manek, fo Ana toꞌu palenda. Ma Ndia boe oo, nadenu sala pake Manetualain Dula Dale Malalaon koasan.
Ndiak fo au sulak ita kana so.
4-5 Boe ma laꞌi esa, Yesus nakabubua no Ndia hataholi nadedenu nala leme lete Setun lain. Ana palenda sala nae,
“Masaneneꞌdak bou! Nai fai makahulun Yohanis ana salani hataholi kaꞌda pake oe, tehuu mete ma ei mahani faik hiꞌda bali, na Manetualain ana sangga tao lena heni seli ndia seluk fee ei, huu Ana fee Ndia Dula Malalaon neu ei. De ei boso laꞌo ela kota Yerusalem dei. Tehuu ei mahani nai ia, losa Au Amang ana fee Ndia Dula Dale Malalaon neu ei, leo Ndia helu nitak so, ma leo Au afada ei so.” Lukas 24:49; Mateos 3:11; Markus 1:8; Lukas 3:16; Yohanis 1:33
Lamatuak Yesus nana soꞌuk neni nusa soꞌdak neu
Basa ndia boe ma Yesus nakabubua seluk no Ndia hataholi nadedenu nala. Boe ma latanen lae, “Ama aa! Ama masaneꞌda lele uluk, fo faik nusa Israꞌel ana palenda aon nusan, hetu? Ai sangga matane leo iak. Nafo hatematak ia Ama sangga makamboꞌik ai, do ai musi mahani fai seluk bali?”
Boe ma Yesus nataa sala nae, “Ei boso bubuluk fain ndia. Te kaꞌda Au Amang mesa kana, naena hak fo Ana heti fain ndia. Tehuu mete ma Manetualain Dula Dale Malalaon ana maso neu ei soo, na bei fo ei hambu koasa. Boe ma ei musi mafaꞌda hataholi la laꞌeneu Au. Mafaꞌda hataholi la manai Yerusalem, ma basa nggolo kala manai propinsi Yudea, no nusa Samaria, losa daebafok buꞌun haa sala.” Mateos 28:19; Markus 16:15; Lukas 24:47-48 Kokolak basa leondiak, boe ma Yesus nana soꞌuk neni lalai neu, nai sila matan. Ndia nana soꞌuk, losa koꞌas ana mboti nalan, de ala taa lita sana so. Markus 16:19; Lukas 24:50-51
10 Leꞌdoeik fo ala bei suli lain leu, te kaꞌda nggengge neuk, hataholi dua lambadeik lai sila boboan so, ma ala pake baloꞌa fula malalaok. 11 Hataholi kadua kala sila ala kokolak lae, “Wee! Hataholi Galilea la ei! Huu hata de ei bei naꞌdo mamanggonggoa mini lalai miu? Isinaak ei mita Yesus nana soꞌuk neni lalai neu, losa koꞌas ana mboti nalan so. Ei mita no ei mata deꞌe heli-heli nala so. Ana hene neni lalai neu. Ei mitam leobeek ana hene, na leondiak boe, neu ko Ana konda fali main.”
Ala sangga hataholi feꞌek fo nggati Yudas
12 Basa ndia, boe ma Yesus hataholi nadedenu nala ala konda leme lete Setun mai, fo ala leni kota Yerusalem leu. Letek ndia doon neme kota mai, meꞌda kilo esa. Lelek ndia, mese anggama Yahudi la ala tao heti-heuk lae nandaa no fai hahae tao ues, na hataholi Yahudi la taa bole laꞌo dook leu. Ala heti-heu fo hataholi la boso laꞌolena doon kilo dua. Susula Yunani isi-isik nai tataꞌdak ia nae, letek ndia doon neme Yerusalem mai “fai hahae ues seselik esa doon.” De no leondiak na ita bubuluk tae, letek ndia doon neme kota mai kilo esa.
13 Losa kota, boe ma ala maso leni uma esa leu, fo ala leo tataak. De ala hene leni kama manai lain leu. Yesus hataholi nadedenu nala sila naꞌde nala ndia:
Petrus,
Yohanis
Yakobis,
Anderias,
Filipus,
Tomas,
Bertolomeos,
Mateos,
Yakobis (Alfeus anan),
Simon (hataholi partei Selot); Dedeꞌa ‘Selot’ no dedeꞌa ‘Patriot’, ndandaan nae Simon ia ana daꞌdik hataholi partei politik fo sangga nakamboꞌik. Ala sangga husi heni mana palenda Roma neme sila nusan mai.
ma Yudas (Yakobis anan). Mateos 10:2-4; Markus 3:16-19; Lukas 6:14-16
14 Basa sala lateme lakabubua, fo ala hule-haladoi no dalek esa. Ala hule-haladoi noꞌu lo Yesus inan Maria, ina-ina kala, ana feꞌoana kala, ma Yesus faꞌdi nala.
15 Boe ma laꞌi esa lakabubua bali, meꞌda hataholi natun esa dua hulu. Boe ma Petrus ana foꞌa nambadeik, de ana kokolak nae, 16 “Basa ina-ama ma tolanoo nggalei! Neu ko ei bei masaneꞌda Yudas, fo makahulun no ndia hataholi nala de leu humu Yesus. Ana tao leondiak, huu makahulun ele, Manetualain Dula Dalen ana pake Mane Dauk, fo ana sulak laꞌeneu Yudas leondiak so. 17 Te ndia boe oo, ita hataholin. Ndia naue no ita boe.”
18 (Tehuu faik fo Yudas ana seꞌo basa Yesus, boe ma basa sala haꞌi lala doi lena matak ndia, de leu hasa lala dae esa. Boe ma dae ndia, ana daꞌdik neu mamana mamaten, huu ana tuꞌu natotonok neme ndia, losa tati baꞌe tein neu dua, de tei lutun ana lola deak mai. 19 Boe ma hataholi la mulai tui neme bafak neni bafak neu, losa basa hataholi la mana leo lai Yerusalem lamanene Yudas mamaten ndia. Huu ndia, de ala foi dae ndia tungga sila dedeꞌa Aram lae, ‘Akeldama’ fo sosoan nae ‘Dae Daak’.) Mateos 27:3-8
20 Petrus ana kokolak nakandoo seluk nae, “Makahulun ele, Mane Dauk ana sulak memak basan leondiak so, nai susula Koa-Kiok. Ana sulak nae,
‘Ela ndia mamana leleon ndia ana daꞌdik nees;
taa bole hambu hataholi ana leo seluk nai ndia.’
Boe ma ana sulak seluk nae,
‘Ela ndia uen ndia, ala fee henin neu hataholi feꞌek leo.’ Sosoda Koa-kio kala 69:25; 109:8
21-22 De ita musi sangga hataholi, fo ana nggati Yudas. Ita paluu hataholi esa, fo ana tungga no ita dook so. Ndia musi hataholi fo ana tungga deka-deka no Lamatuak Yesus, leni suꞌdi bee leu, mulai neme Yohanis ana salani Yesus. Ndia boe oo, musi nita no mata deꞌe hehelin, nae Lamatuak Yesus nasoꞌda fali neme mamaten mai so, losa Ana hene fali neni nusa soꞌdak neu.” Mateos 3:16; Markus 1:9; 16:19; Lukas 3:21; 24:51
23 Leꞌdoeik fo Petrus nakokola nateꞌe, boe ma hataholi mana makabubua tungga lai ndia, ala fee naꞌdek dua. Esa naꞌde Matias, ma esa seluk naꞌde Yusuf (fo ala lateme loke lae Barsabas, neme Yustus bobongi nala mai). 24-25 Boe ma ala hule-haladoi lae, “Amak manai nusa soꞌdak! Ama bubuluk basa hataholi la dale nala. Yudas ana mate so, de ana laꞌo ela ndia uen. De Ama matuꞌdu ai neme hataholi kadua kala ia, see fo Ama helen, nggati Yudas fo suek ai soꞌun daꞌdik neu Lamatuak hataholi nadedenun.” 26 Boe ma ala leꞌa lot pake hataholi kadua kala sila naꞌde nala. Boe ma ala leꞌa de laꞌe Matias naꞌden. Huu ndia de, ala soꞌun ana daꞌdik hataholi nadedenuk no sila kasanahulu esa kala.

*1:1-3 Naꞌde Teofilus tungga dedeꞌa Yunani ndandaan nae, ‘Hataholi fo ana sue Manetualain’. Ia Lukas susula kaduan fo ana feen neu Teofilus. Mete Lukas 1:1-4 boe.

1:4-5 Lukas 24:49; Mateos 3:11; Markus 1:8; Lukas 3:16; Yohanis 1:33

1:8 Mateos 28:19; Markus 16:15; Lukas 24:47-48

1:9 Markus 16:19; Lukas 24:50-51

1:12 Lelek ndia, mese anggama Yahudi la ala tao heti-heuk lae nandaa no fai hahae tao ues, na hataholi Yahudi la taa bole laꞌo dook leu. Ala heti-heu fo hataholi la boso laꞌolena doon kilo dua. Susula Yunani isi-isik nai tataꞌdak ia nae, letek ndia doon neme Yerusalem mai “fai hahae ues seselik esa doon.” De no leondiak na ita bubuluk tae, letek ndia doon neme kota mai kilo esa.

1:13 Dedeꞌa ‘Selot’ no dedeꞌa ‘Patriot’, ndandaan nae Simon ia ana daꞌdik hataholi partei politik fo sangga nakamboꞌik. Ala sangga husi heni mana palenda Roma neme sila nusan mai.

1:13 Mateos 10:2-4; Markus 3:16-19; Lukas 6:14-16

1:19 Mateos 27:3-8

1:20 Sosoda Koa-kio kala 69:25; 109:8

1:21-22 Mateos 3:16; Markus 1:9; 16:19; Lukas 3:21; 24:51