16
Lahenda Farisi ma lahenda Saduki ra nau rahihiiꞌ ratuda Ramatua Yesus
(Markus 8:11-13; Lukas 12:54-56)
Laiꞌ esa de, lahenda Farisi ma lahenda Saduki hida leo Yesus mai. Ara nau ratatane aoꞌ ro Ni, fo ela rahihiiꞌ Ana. Huu ria na, ara hule Ni rae, “Papa! Matudu tanda heran dei, fo dadi buti nae, Papa hapu kuasa neme Manetualain mai.” Mateos 12:38; Lukas 11:16
Tehuu Yesus nataa nae, “Maneniko ledo a tena ma lalai haramea, sona emi mae, ‘Balahaꞌ te ta uda fa.’ Ma kalu ledo a tii ma oa keoinaꞌ a, emi mae, ‘Fai ia sakaꞌ uda.’ De maneniko emi bisa tanda malelaꞌ oa-ani leoꞌ na, ubeaꞌ taon de emi ta bisa tanda malelaꞌ hata fo Ramatuaꞌ a tao nai basa tepo-leleꞌ ia ra? Emi lahenda besaꞌ ia malelaꞌ noi tatao tadaluꞌ a! Emi ta tao daleꞌ neuꞌ Manetualain! Leo mae emi hule tanda heran, tehuu Au ta fee fa. Huu fo maulu na Manetualain fee tanda heran, pake Ria mana nesi matan Yunus. De ria dai so!” Yesus dedea basa nae leoꞌ na, boe ma Ana foa ela si. Mateos 12:39; Lukas 11:29
Ramatua Yesus nanori nae, besa-besa moo lahenda Farisi ma lahenda Saduki ra fufudi-leleꞌon
(Markus 8:14-21)
Faiꞌ fo Yesus asa losa dano a talada, besa ko ana mana tuka dea nara rafarene rae, ara rafarene henin de ta reni roti ela tao tua-lepa. Ana namanene si rae leoꞌ na, boe ma Ana nafada nae, “Emi muste besa-besa moo lahenda Farisi ma lahenda Saduki ra ralu tetei na.” Lukas 12:1
Ana mana tuka dea nara ramanene leoꞌ na, boe ma roi ramakokoaꞌ a. Ara dedearao nara rae, “Tou lasiꞌ a dedea nae ubeaꞌ ria? Bate Ana dedea nae leoꞌ na, nana huu ita ta teni roti fa, do?”
Tehuu Yesus bubuluꞌ sira duduꞌa-aafin. Boe ma Ana dedea nae, “Ae! Emi talalu maan seli so! Ubeaꞌ taon, de emi dedea laꞌe-neuꞌ roti! Emi ta mamahere Au fa, do? Emi bei ta bubuluꞌ Au kuasa Ka, do? Faiꞌ naa ra, Au tetebi roti bibiaꞌ kalimaꞌ sira fo fee lahenda rifun lima raa a, emi mabubua ma lena nara lapaneu rupia hida? Mateos 14:17-21 10 Boe ma roti kahituꞌ fo riꞌ Au bati fee lahenda rifun haa a, leo beaꞌ bali? Emi mabubua ma lena nara lapaneu hida? Mateos 15:34-38 11 Ubeaꞌ taon, de emi ta bubuluꞌ bisinaaꞌ a Au dedea Ka? Au ta dedea laꞌe-neuꞌ roti. Au nau afarereneꞌ fee emi, fo ela emi besa-besa moo lahenda Farisi ma lahenda Saduki ra nanori-nafadan. Huu fo sira nanori-nafadan, bisa fufudi-leleꞌo ra lahenda dodouꞌ, sama leoꞌ ralu teteiꞌ a tao na roti a aifuu.”
12 Yesus dedea nae leoꞌ na, besaꞌ ko ara bubuluꞌ rae, Ana ta dedea laꞌe-neuꞌ roti. Tehuu Ana dedea laꞌe-neuꞌ lahenda Farisi ma lahenda Saduki ra nanori-nafada masala na.
Petrus manaku nae, Ramatua Yesus, nana Kristus
(Markus 8:27-30; Lukas 9:18-21)
13 Basa boe ma Yesus asa leo nusaꞌ fo naneneaꞌ no kota Kaisarea Filipi. Nai eno taladaꞌ, Ana natane si nae, “Tuka lahenda ra dedean, ara rae, Au fo Ana Lahenda ia nana bea?”
14 Ara rataa rae, “Ruma rae Papa nana, Yohanis Mana Saraniꞌ a nasoda seluꞌ. Fekeꞌ ara rae, Papa nana baꞌi Elia. Fekeꞌ ara bali rae, baꞌi Yeremia. Taꞌa sona Manetualain mana nesi mata fai ulu feke Na.” Mateos 14:1-2; Markus 6:14-15; Lukas 9:7-8
15 Yesus natane si bali nae, “Tuka emi, sona Au ia nana bea?”
16 Boe ma Simon Petrus nataa nae, “Papa nana Kristus, Lahenda fo riꞌ fai a ulu na Manetualain helu nau feen mai a! Ma Papa nana, Anaꞌ neme Manetualain fo riꞌ nasoda naroo a!” Yohanis 6:68-69
17 Boe ma Yesus nae, “Simon, Yunus anan! O maua-manale! Huu fo ta lahenda dae-bafoꞌ a riꞌ nafada o hal-hal ia. Tehuu Au Papa Ka nai nusatetu-ikutemaꞌ a riꞌ nafada. 18 Nenene, ee! Besaꞌ ia Au nau fee o nade ‘Petrus’. Nadeꞌ ria sosoa na nae, ‘batu’.* Yesus pake dedeaꞌ dua nai ia, lii nara hiiꞌ rae sama ra. Dedea Yunani nae, Πέτρος (Petros, nana nade lahendaꞌ), ma πέτρᾳ (petra, sosoa na nae, batu). Nana huu o namahere ma teaꞌ a leoꞌ batu, neuꞌ ko o dadi fanderen soa-neuꞌ Au lahenda kamahere kara. Leo mae ara hapu eese-rurumuꞌ losaꞌ mate boe oo, ara ranenete raroo. 19 Neuꞌ ko Au fee o haak, fo urus Au lahenda kara, sama leoꞌ o homu nusatetu-ikutema a koe na. Hata ubeaꞌ fo emi ta fee lelaꞌ neuꞌ ana nai dae-bafoꞌ ia, Manetualain boe ta fee lelaꞌ neuꞌ ana nai nusatetu-ikutemaꞌ a. Ma hata ubeaꞌ fo emi fee lelaꞌ neuꞌ ana nai dae-bafoꞌ ia, Manetualain boe fee lelaꞌ neuꞌ ana nai nusatetu-ikutemaꞌ a.” Mateos 18:18; Yohanis 20:23
20 Yesus dedea basa nae leoꞌ na, boe ma Ana padaꞌ asa fo bosoꞌ rafada esa boe, rae Ria nana Kristus.
Ramatua Yesus nafada laꞌe-neuꞌ Ria mamate Na ma nasoda seluꞌ a
(Markus 8:31—9:1; Lukas 9:22-27)
21 Mulai neme faiꞌ ria mai, boe ma Yesus nafada ana mana tuka dea nara nae, “Au muste leo kota Yerusalem uu. Tehuu nai naa neuꞌ ko Au hapu doidoso dodouꞌ neme lasiꞌ ara, malaka agama Yahudi malaka nara, ma basa mesen agama ra. Neuꞌ ko ara raisa Au, tehuu fai binesa na, te Au asoda seluꞌ.” Nai dedea Yunani, ara mulai reke neme: faiꞌ ia (=1), balahaaꞌ (=2), binesaꞌ (=3), laiꞌ esa naar (=4). De nai dedea Yunani, τῃ τρίτῃ ἡμέρᾳ (tē tritē hēmera) “nai fai katelun” no sosoa nai dedea Rikou, nana riꞌ “binesaꞌ”. Mafarerene, Ramatua Yesus maten soda liman (faiꞌ esa). Balahaaꞌ, nana riꞌ soda neen (faiꞌ dua), Ramatua Yesus bei nai rates daleꞌ. Binesaꞌ, nana riꞌ mamason (faiꞌ telu), Ramatua Yesus nasoda seluꞌ. De tuka ita rereke fain, sona Ana mate hatuꞌ dua, boe ma Ana nasoda seluꞌ.
22 Yesus nafada nae leoꞌ na, boe ma Petrus hela Ni leo suuꞌ neu, fo nasaꞌai nae, “Papa bosoꞌ dedea leo naꞌ! Manetualain ta bisa noi nataaꞌ a leo naꞌ fa!”
23 Tehuu Petrus dedean ria, ta tuka Manetualain hihii-nanaun. Huu ria na, de Yesus nasaꞌai natafaliꞌ ana nae, “Wee! Heoꞌ meme iaꞌ mai! Ria nana, nitu a malaka na riꞌ dedea! O bosoꞌ matabaa Au! O duꞌa-afi tuka noi lahenda dae-bafoꞌ a hihii-nanaun, ta tuka Manetualain hihii-nanaun fa!”
24 Boe ma Yesus nanori-nafada ana mana tuka dea nara nae, “Lahenda fo nau tuka Au, sona tuka-tuka faiꞌ ana muste tuka nahere! Ana muste nafarene heni ria hihii-nanaun, fo tuka noi Manetualain hihii-nanaun. Leo mae lahenda nau raisa ni, ana muste tuka nahere, sama leoꞌ lahenda nasaa ai kake na fo neu mate. Mateos 10:38; Lukas 14:27 25 Huu fo lahenda bea sadia mate nana huu ana tuka Au, neuꞌ ko nasoda naroo noo Manetualain. Tehuu lahenda bea nasoda soa noi ao-ina heheli na, neuꞌ ko ria masoda na sapu-lalo! Mateos 10:39; Lukas 17:33; Yohanis 12:25 26 Nenene, ee! Leo mae o manuu katemaꞌ dae-bafoꞌ a oe-isin, tehuu maneniko Manetualain tipa heni o, sona onto ubeaꞌ? Leo mae o lepa muni katemaꞌ dae-bafoꞌ a oe-isin boe oo, o ta bisa seluꞌ neuꞌ sumane ma.
27 Au afada emi basa hal-hal ia ra, nana huu Au ia, Ana Lahenda. Neuꞌ ko Au onda faliꞌ mai pake Au Papa Ka kuasa marela-masaꞌa Na, Ria eilaꞌo-limalopen rai nusatetu-ikutemaꞌ a sama-sama ro Au. Tepoꞌ ria, te neuꞌ ko Au balas lahenda ra tuka sira esa-esaꞌ ko nonoi-tataon. Mateos 25:31; Sosoda Iꞌio-oꞌoaꞌ ara 62:12; Roma 2:6 28 Mafarereneꞌ matalolole! Neme emi basa ia mai, neuꞌ ko lahenda hida ta mate, losa fai hidaꞌ ara rita Au, Ana Lahenda a dadi Mane fo pareta.”

16:1 Mateos 12:38; Lukas 11:16

16:4 Mateos 12:39; Lukas 11:29

16:6 Lukas 12:1

16:9 Mateos 14:17-21

16:10 Mateos 15:34-38

16:14 Mateos 14:1-2; Markus 6:14-15; Lukas 9:7-8

16:16 Yohanis 6:68-69

*16:18 Yesus pake dedeaꞌ dua nai ia, lii nara hiiꞌ rae sama ra. Dedea Yunani nae, Πέτρος (Petros, nana nade lahendaꞌ), ma πέτρᾳ (petra, sosoa na nae, batu).

16:19 Mateos 18:18; Yohanis 20:23

16:21 Nai dedea Yunani, ara mulai reke neme: faiꞌ ia (=1), balahaaꞌ (=2), binesaꞌ (=3), laiꞌ esa naar (=4). De nai dedea Yunani, τῃ τρίτῃ ἡμέρᾳ (tē tritē hēmera) “nai fai katelun” no sosoa nai dedea Rikou, nana riꞌ “binesaꞌ”. Mafarerene, Ramatua Yesus maten soda liman (faiꞌ esa). Balahaaꞌ, nana riꞌ soda neen (faiꞌ dua), Ramatua Yesus bei nai rates daleꞌ. Binesaꞌ, nana riꞌ mamason (faiꞌ telu), Ramatua Yesus nasoda seluꞌ. De tuka ita rereke fain, sona Ana mate hatuꞌ dua, boe ma Ana nasoda seluꞌ.

16:24 Mateos 10:38; Lukas 14:27

16:25 Mateos 10:39; Lukas 17:33; Yohanis 12:25

16:27 Mateos 25:31; Sosoda Iꞌio-oꞌoaꞌ ara 62:12; Roma 2:6