9
Lamatuak Yesus nadenu Ndia ana nuni kasalahunu duan nara
(Mateos 10:5-15; Markus 6:7-13)
Laꞌe esa, Yesus nakabubua nala Ndia ana nuni kasalahunu duan nara. Boe ma Ana fee sara koasa fo bisa husi nitu, ma bisa tao rahai hatahori ruma sira hedin mata-matak kara mai. Ana nadenu sara fo laꞌok reu rafada hatahorir laꞌe-neu Manetualain parenda-koasan. Ana oo nadenu sara fo tao rahai hatahori hedis sara sudi rai bee boe. Ma Ana nafada sara nae, “Masaneda matalolole! Ei hae meni hata-hata nai dalak. Meni kada badu manai ei ao-inam. Hae meni teteꞌe ai, do tas, do lepa-nggees, do tali-doik. Badu ngganggatik oo hae meni boe! Mete ma ei maso meni nggorok esa miu, ma hambu hatahorir rae simbok ei, na, miu fo leo nai kada sira uman nara. Boso dodoki uma. Leo miu naa makandoo, losa ei laꞌo ela nggorok naa. Mete ma ei maso meni nggorok esa miu, basa de hatahorir marai naa ta nau simbok ma ta nau ramanene neu ei, na, nggani laꞌo ela sara leo. Mete ma ei kalua numa mamanak naa mai, tao tungga dala-hadak fo ngganggafu heni afu numa ei eim mara mai. Ma mafada sara mae, ‘Ei ta nau mamanene na. De ela numa naa fo ei mesa ngga lemba-masaa neselu-netaam!’ ” Lukas 10:4-11; Nedenuk kara Tutuin 13:51
Basa boe ma ana nunik kara raa laꞌok numa nggorok esa mai reni nggorok esa reu. Ara tui-bengga hatahorir laꞌe-neu Manetualain Hara Lii Malolen. Boe ma ara oo tao rahai hatahori kamahedik kara boe.
Manek Herodes panggananaa laꞌe-neu Yesus
(Mateos 14:1-12; Markus 6:14-29)
Faik naa, tutuik mata-matak kara laꞌe-neu Yesus losa manek Herodes Antipas* Herodes Antipas naa, Herodes Ina-huuk anan. Herodes Ina-huuk naa, ndia parenda hala risa kakana anar ruma Betlehem ndaa no Lamatuak Yesus bobonggin. Mete nai Mateos 2: 16-18. ndiꞌi doon ena. Ana namanene tutuik kara raa, boe ma ana panggananaa, nahuu hambu hatahori ketuk rae, “Yesus naa, ndia Yohanis Mana Saranik fo mana nasoda fali numa mamaten mai ena.” Hambu ketuk bali rae, “Ndia naa, baꞌi Elia fo mana nasoda fali numa mamaten mai ena.”
Hambu laen bali rae, “Ndia naa, esa numa Manetualain mana toꞌu dedeꞌan lele uluk laen nara mai.” Mateos 16:14; Markus 8:28; Lukas 9:19
Tehuu Herodes nasaneda nae, “Fai maneuk kara au adenu tete heni Yohanis langgan ena. Ana nasoda fali numa mamaten mai ena, do hata? De esa ia, see bali?” Boe ma ana sangga dalak fo nae natonggo no Yesus.
Lamatuak Yesus nahao hatahori rifun lima
(Mateos 14:13-21; Markus 6:30-44; Yohanis 6:1-14)
10 Faik esa, ana nunik kara fo Yesus nadenu sara reu tui-bengga Manetualain Hara Lii Malolen naa ena, ara fali de rakabua seluk ro Yesus. Ara rafadan basa hata fo ara taok ena. Boe ma Yesus asa laꞌo neneek reni mamanak esa reu deka no nggoro Betsaida fo reu hahae aon numa naa. 11 Tehuu hatahori noꞌuk kara hae hambu Yesus asa rae bee reu, boe ma ara tungga doꞌo-doꞌo roon. De Yesus simbok kasa no malole, boe ma Ana tao nahai basa hatahori hedis sara, ma Ana tui sara laꞌe-neu Manetualain parenda-koasan.
12 Neu ledo bobok ena, boe ma ana nuni kasalahunu duan nara fee hahambuk neu Yesus rae, “Malole lenak Papa madenu hatahorir ia reni nggorok matia-taik marai ia reu, fo ara bisa sangga aon nanaꞌan nara. Ma naa fo ara reu sangga mamanak fo ara sunggu taak. Mamana nees talo ia, na, talo bee fo ara bisa hambu nanaꞌak?”
13-14 Tehuu Yesus naselu nae, “Talo ia! Naa fo ei ndia mahao sara leo!”
Tehuu ara rareresi rae, “Awii, Papa dei! Hata de bisa talo naa? Hatahorir ia, rifun lima lenak! Naa, bei kada touk kara, bei ta reke inak kara ma kakana anak kara bali! Naa te ita rotin kada lima, ma iꞌak duak ka. Mete ma Papa nau ai mahao basa hatahori noꞌuk kara iar, na, talo bee fo ai bisa hasa nanaꞌak noꞌun seli fee sara?!” Mateos 14:21
Boe ma Yesus nadenu sara nae, “Koladu hatahori iar fo ranggatuuk rakabubua beke lima huluk.”
15 De ara reu tao tungga talo naa. 16 Neu ara ranggatuuk rala, boe ma Yesus haꞌi nala roti kalimak kara ma iꞌa kaduak kara. De Ana nasare mbali lalai neu fo hule-haradoi noke makasi. Basa boe ma Ana fifiꞌi baꞌe roti ma iꞌak kara raa, de Ana loo sara reu ana nunin nara fo reu babaꞌe fee hatahorir raa. 17 Basa sara raꞌa losa rakabete. Basa boe ma rakabubua rala nanaꞌa lenan nara raa, losa sofe lembaneu salahunu dua.
Petrus mulai nameda nai dalen nae, Lamatuak Yesus naa, Karistus, ndia Hatahori fo Manetualain helu-bartaa memak kana numa lele uluk mai
(Mateos 16:13-19; Markus 8:27-29)
18 Laꞌe esa, Yesus mesa kana hule-haradoi numa mamanak esa. Ana nunin nara oo rakabua deka-deka roon numa naa boe. Ana hule-haradoi basa, boe ma natane sara nae, “Ei mamanene hatahorir kola-kola rae, Au ia see?”
19 Ara raselu rae, “Hambu ketuk rae, Papa ia, Yohanis Mana Saranik. Laen bali rae, fama te Papa ia, baꞌi Elia. Mete ma taa, na, Hatahori esa numa Manetualain mana toꞌu dedeꞌan lele uluk fo mana nasoda fali numa mamates mai ena.” Mateos 14:1-2; Markus 6:14-15; Lukas 9:7-8
20 Boe ma Yesus natane seluk kasa nae, “Mete ma tungga ei mesa ngga, na, ei duꞌa mae, Au ia see?”
Boe ma Petrus naselu nae, “Papa ia, Karistus, ndia Hatahori fo Manetualain henggenee memak kana numa lele uluk mai ena!” Yohanis 6:68-69
21 Basa de Yesus ndindia sara fo boso rafada esa boe na rae, Ndia naa, Karistus.
Lamatuak Yesus kokolak laꞌe-neu Ndia mamaten ma Ndia nesoda falin numa mamaten mai
(Mateos 16:21-28; Markus 8:31—9:1)
22 Basa boe ma Yesus kokolak seluk nae, “Au ia, Hatahori Dae-bafo Isi-isik. Au muste lemba-asaa doidoso berak mata-matak kara. Neu ko hatahori Yahudi lasi-lasi hadan nara, malangga anggama malanggan nara, ma meser anggamar ta nau simbok rae, Au ia, Karistus. Basa te neu ko ara tao risa Au. Memak Au mate, tehuu neu bei-nesan, Au asoda fali numa mamates mai!” Dedeꞌa Yunani rereke fain, ndia: faik ia = fai kaesan; beꞌe-mai = fai kaduan; bei-nesak = fai katelun. De Lamatuak Yesus mamaten reke fai kaesan (Soda Lima Ina-huuk), ma Ana nasoda fali numa mamaten mai reke fai katelun, ndia bei-nesak (Menggu Paska).
23 Basa boe ma Ana nafada hatahori noꞌuk kara nae, “Hatahori fo mana nau tungga Au, ana muste nakatataka nakandoo tungga-tungga faik. Ana muste solaa heni basa ndia hihii-nanau heli-helin. Ana muste tungga nakandoo, mae hatahori rae tao risan, sama leo hatahori lemba-nasaa ai ngganggen fo neni ndia mamana mamaten neu. Mateos 10:38; Lukas 14:27 24 Hatahori fo mana sadia mate, nahuu ana tungga Au, neu ko nasoda nakandoo no Manetualain. Tehuu hatahori fo mana nau nasoda soa-neu kada ndia ao heli-helin, neu ko ana natalenggo feꞌe numa Manetualain mai. Mateos 10:39; Lukas 17:33; Yohanis 12:25 25 Mete ma hatahori hambu basa dae-bafok oe-isin, tehuu Manetualain timba henin, na, ana hambu nanalak hata? 26 Au ia, Hatahori Dae-bafo Isi-isik. Dadi hatahori see fo ana mae tungga Au, ma mae toꞌu Au nenoring, neu ko Au oo mae manakun nai Manetualain matan boe, neu Au fali numa nusa tetuk do inggu temak mai. Neu ko Au konda mai ua Amak koasan ta neni babanggak, sama-sama ua Ndia atan numa nusa tetuk do inggu temak mai. 27 Au afada tebe-tebe neu ei. Hambu ketuk numa ei marai iar, neu ko mete-rita ro mata heli-helin nara Manetualain parenda-koasan, dei fo ara bisa mate.”
Lamatuak Yesus mata-aon nasafali numa letek lain
(Mateos 17:1-8; Markus 9:2-8)
28 Seli fai kafalun numa Yesus nafada laꞌe-neu mamaten ma nesoda falin numa mamates mai, boe ma Ana no Petrus, Yohanis ma Yakobis hene reni letek esa reu fo rae hule-haradoi. 29 Neu Yesus hule-haradoi, boe ma mata-aon nasafali ma bualoꞌa-papaken dadi neu muti manggahadok.
30 Medak neu ma, hatahori dua toda mai. Hatahori kaduak kara raa, baꞌi Musa ma baꞌi Elia siran ena. Boe ma ara kola-kola ro Yesus. 31 Mete sara oo ta hohoꞌa ndoos sudi selik kana boe. Telu sara kola-kola laꞌe-neu Yesus neu ko maten nai Yerusalem.
32 Faik naa, Petrus no nonoon kaduan nara tekaur ralan seli, losa ara sunggu seli. Ara rambadeik, boe ma mete-rita Yesus nambariik no hatahori dua. Ara oo mete-rita Yesus nandela-nasaꞌa boe.
33 Neu baꞌi Musa no baꞌi Elia rae laꞌo ela Yesus ena, boe ma Petrus namananauk kana, ta bubuluk ana nae tao hata. Boe ma ana baro lelik nae, “Lamatuak! Ai mameda malole nai ia, ee! De malole lenak ai mambaririik laak telu. Esa soa-neu Lamatuak, esa soa-neu baꞌi Musa, ma esa bali soa-neu baꞌi Elia.” 34 Tehuu neu ana bei kola-kola talo naa, sosoꞌa bubuak esa konda mai de tatana nala sara. De Petrus asa ramataꞌu. 35 Boe ma ara ramanene harak numa sosoꞌak naa dale mai nae,
“Ia, Au Anang fo Au here memak kana ena!
Ana kokolak, na, nenene matalolole neun!” 2 Petrus 1:17-18; Yesaya 42:1; Mateos 3:17; 12:18; Markus 1:11; Lukas 3:22
36 Harak naa hahae, boe ma Petrus asa mete-rita kada Yesus mesa kana. Telu sara rakatema bafan nara fo ta tui neu esa boe na, hata fo ara mete-ritak naa. Doo-doo dei de ara buka bafan nara fo tui neu hatahori laen.
Lamatuak Yesus tao nahai kakanak fo nitu saꞌek
(Mateos 17:14-18; Markus 9:14-27)
37 Neu beꞌe-mai fo Yesus no Petrus asa konda numa letek naa mai, hatahori noꞌuk ka mai ratonggo ro Yesus. 38 Boe ma hambu hatahori esa bolu neun nae, “Papa Meser, ee! Tulun mete neu au ana tou kise-muꞌeng dei! 39 Huu nitu kada toꞌu naherek kana, de tao nalan kii-bolu kaiboik, ma ndondokon losa fufudek kara kalua numa bafan mai. Nitu naa oo popoko-paparun boe, ma ana tao babalik kana taa-taa. 40 Au hule tutulu-fafalik neu Papa ana nunin nara ena fo husi kalua heni nitu naa, tehuu ara ta rasenggi sana!”
41 Yesus namanene nala naa, boe ma Ana mboka basa sara nae, “Weeh! Ei ta mamahere mae, Manetualain bisa tao nahai hatahori, do? Eir ia, memak hatahori ta mana leo-laꞌo tungga eno-dala ndoos! Au muste sama-sama ua ei doon losa bee bali, ma ahani ua ei losa faik hida bali, dei fo ei mamahere neu Au?”
Boe ma Ana kokolak nasafali no papa naa nae, “Muni o anam neni ia mai leo!”
42 Neu ara roo kakanak naa neni Yesus neu, boe ma nitu naa fae nggari kakanak naa neu daer, ma ndondoko nakamiminak kana. Tehuu Yesus parenda nitu naa, fo kalua laꞌo ela kakanak naa, boe ma ana hai tutik ka. De Yesus loo lima kakanak naa neu aman. 43a Hatahori mana mete-rita Manetualain koasan ta neni babanggak naa, basa sara heran bali-bali.
Lamatuak Yesus kokolak seluk bali laꞌe-neu Ndia mamaten
(Mateos 17:22-23; Markus 9:30-32)
43b Neu basa hatahori bei bese kola laꞌe-neu tanda heran nara fo Yesus taok, Ana nafada Ndia ana nunin nara nae, 44 “Ei tadu matalolole Au kokolang ia! Ta dook ka bali te ara rae seꞌo heni Au, Hatahori Dae-bafo Isi-isik ia. Boe ma ara loo lima Au uni hatahori deak kara uu.” 45 Tehuu ana nunin nara panggananaa. Ara ta ralela Ndia kokolan naa. Ara oo ramataꞌu ratane sosoa-ndandaan hata boe.
See ndia dadi neu hatahori nomer kaesan
(Mateos 18:1-5; Markus 9:33-37)
46 Laꞌe esa, Yesus ana nunin nara mulai rareresi laꞌe-neu see ndia dadi neu hatahori nomer kaesan numa sira mai. Lukas 22:24 47 Tehuu Yesus bubuluk ara rareresi huu hata. Boe ma Ana nanggou nala kakana ana esa, de Ana nambaririik kana neu Ndia boboan. 48 Boe ma Ana nafada sara nae, “Nenene matalolole! Hatahori mana tungga Au fo naono-lalau hatahori kadiꞌik sama leo kakanak ia, sosoa-ndandaan nae, hatahori naa oo naono-lalau Au boe. Ma ana oo naono-lalau Au Amang manai nusa tetuk do inggu temak boe, fo mana madenu Au uni dae-bafok ia mai. Hambu hatahori noꞌuk ka hii rakadadaek hatahori kasian, hatahori mana susa-sonak, hatahori ta neulauk, hatahori ua kadorok, ma hatahori kadiꞌik. Tehuu hatahori fo mana naono-lalau hatahori matak leo naak kara, na, Manetualain taon leo hatahori ta hohoꞌa ndoos.” Mateos 10:40; Lukas 10:16; Yohanis 13:20
Hatahori ta mana lena-labak, ndia naa ita nonoon
(Markus 9:38-40)
49 Basa de Yohanis nafada Yesus nae, “Lamatuak! Laꞌe esa, ai mete-mita hatahori esa husi kalua heni nitu pake Papa naden. De ai kaꞌin fo boso naseseik Papa naden, nahuu hatahori naa, ta ita hatahorin.”
50 Tehuu Yesus naselu nae, “Elan numa naa! Huu hatahori ta mana lena-laba ita, sosoa-ndandaan nae, ndia naa, ita nonoo heli-helin.”
Hatahori marai nggorok esa nai Samaria ta nau simbok Lamatuak Yesus
51 Yesus bubuluk nae, Ndia fai hehenen neni nusa tetuk do inggu temak neu ta dook ka ena. Boe ma Ana nakise basa ena fo neni kota Yerusalem neu. 52 Ana nadenu hatahorir fo laꞌok rakahuluk ruma sira mai, mita fo ara bisa sadia nanaꞌa-nininuk. Boe ma ara maso reni nggorok esa nai profensi Samaria reu, fo rae sangga mamana luꞌu-leok. 53 Tehuu hatahori Samariar ta nau simbok Yesus asa, nahuu Ana nae laꞌo neu nakaluku-nakatele neu Manetualain nai kota Yerusalem. Hatahori Samariar mamana nekeluku-neketelen neu Manetualain nai letek Gerisim, nai sira nusan. Sira mana musuk kara ro hatahori Yahudi fo mana nakaluku-nakatele neu Manetualain nai kota Yerusalem. 54 Neu Yakobis no Yohanis ramanene hatahori Samariar tatao-nonoꞌin, boe ma ara kokoe Yesus rae, “Lamatuak! Talo bee leo ita toke Manetualain nakonda aꞌi numa lalai mai fo naꞌa heni basa sara?” 2 Mane-manek kara 1:9-16
55 Tehuu Yesus nasare mbali dua sara, boe ma nahara berak mbali sara nae, “Hae duꞌa talo naa.” 56 Boe ma ara laꞌok rakandoo reni nggorok laen reu.
Dudu-furak fo bisa tungga Lamatuak Yesus
(Mateos 8:19-22)
57 Neu ara bei laꞌo-laꞌo numa dalak, hatahori esa kokolak no Yesus nae, “Papa! Papa neni bee neu a mesan, na, au nau tungga akandoo ua Papa!”
58 Yesus naselu nae, “Malole, boe! Tehuu masaneda talo ia. Basa hatahorir ma banda-manur kamamana leleo-luluꞌuk mesan. Busa fui fali neni ndia bolo luluꞌun neu. Mbuik fali neni ndia ndunun neu. Tehuu Au, Hatahori Dae-bafo Isi-isik ia, ta aena uma heli-heling fo fali uni naa uu. Mamana ndae langgak neu oo, ta hambu boe.”
59 Laꞌe esa, Yesus nanggou hatahori laen esa nae, “Mai tungga Au, fo dadi muu Au hatahoring.”
Hatahori naa naselu nae, “Neu! Tehuu talo ia, Lamatuak. Elan fo au fali fo afafaꞌu ina-amang nggara dei. Mete ma au amang maten ena, na, dei fo au tungga.”
60 Tehuu Yesus nafadan nae, “Talo ia! Elan numa naa fo hatahorir ta mana ramahere neu Manetualain, rafafaꞌu sira hatahori mana maten. Tehuu ei mana mamahere neu Manetualain, ei uem miu tui-bengga laꞌe-neu Manetualain parenda-koasan.”
61 Hatahori esa bali nae, “Malole boe, Lamatuak! Au nau tungga Lamatuak akandoo. Tehuu mboꞌi au uu idu ateꞌa au nufanelung nggara, dei fo au fali mai tungga Lamatuak.” 1 Mane-manek kara 19:20
62 Tehuu Yesus nafadan nae, “Talo ia! Mete ma hatahori mulai dodoꞌi-kakali dae, tehuu ana nasambute no ues laen losa ana lilii sele-tande, na, osin ta dadi. Leo naak oo, soa-neu hatahori mana naketu nala nae tungga Au boe, tehuu nasaneda taa-taa neu ndia leleo-lalaꞌon fai uluk. Hatahori rupa leo naak sosoan taa, dadi neu hatahori mana maue-osa nai Manetualain parenda-koasan.”

9:5 Lukas 10:4-11; Nedenuk kara Tutuin 13:51

*9:7 Herodes Antipas naa, Herodes Ina-huuk anan. Herodes Ina-huuk naa, ndia parenda hala risa kakana anar ruma Betlehem ndaa no Lamatuak Yesus bobonggin. Mete nai Mateos 2: 16-18.

9:8 Mateos 16:14; Markus 8:28; Lukas 9:19

9:13-14 Mateos 14:21

9:19 Mateos 14:1-2; Markus 6:14-15; Lukas 9:7-8

9:20 Yohanis 6:68-69

9:22 Dedeꞌa Yunani rereke fain, ndia: faik ia = fai kaesan; beꞌe-mai = fai kaduan; bei-nesak = fai katelun. De Lamatuak Yesus mamaten reke fai kaesan (Soda Lima Ina-huuk), ma Ana nasoda fali numa mamaten mai reke fai katelun, ndia bei-nesak (Menggu Paska).

9:23 Mateos 10:38; Lukas 14:27

9:24 Mateos 10:39; Lukas 17:33; Yohanis 12:25

9:35 2 Petrus 1:17-18; Yesaya 42:1; Mateos 3:17; 12:18; Markus 1:11; Lukas 3:22

9:46 Lukas 22:24

9:48 Mateos 10:40; Lukas 10:16; Yohanis 13:20

9:53 Hatahori Samariar mamana nekeluku-neketelen neu Manetualain nai letek Gerisim, nai sira nusan. Sira mana musuk kara ro hatahori Yahudi fo mana nakaluku-nakatele neu Manetualain nai kota Yerusalem.

9:54 2 Mane-manek kara 1:9-16

9:61 1 Mane-manek kara 19:20