24
Ramatua Yesus nasoda seluꞌ!
(Mateos 28:1-10; Markus 16:1-8; Yohanis 20:1-10)
Mamaso na dulupilan ria, inaꞌ sira reni mina maboo-meniꞌ ma rampe, fo leo Yesus rates na reu. Faiꞌ fo ara losa naa, te rita batu kabaꞌuinaꞌ fo tatana ni neuꞌ rates ria bafa na, nana mana eso heniꞌ nai suuꞌ so. Boe ma ara masoꞌ leo rates daleꞌ reu, tehuu ta rita Yesus popora na n ai na fa. De roi ramakokoaꞌ a. Kekeneu te lahenda dua pake papake makadilaꞌ, mai de rapadei nai sira boboa nara. Inaꞌ sira bii mamateꞌ, basa de ara ratele losa dae a. Boe ma lahenda kaduaꞌ sira ratane rae, “Ubeaꞌ taon de emi mai saka lahenda masodaꞌ a nai lahenda mana mateꞌ ara mamana na? Yesus ta nai ia soꞌ! Huu fo Ana nasoda seluꞌ so. Bate emi mafarene heni hata fo Ana parna nafada, tepoꞌ fo bei nai Galilea a, do? Huu fo Ana nafada memaꞌ nae, neuꞌ ko ara seꞌo heni Ana Lahenda leo lahenda tadaluꞌ ara lima dale nara neu. Basa nana paku raisa ni nai ai kake a. Tehuu fai binesa na, te Ana nasoda seluꞌ.” Mateos 16:21; 17:22-23; 20:18-19; Markus 8:31; 9:31; 10:33-34; Lukas 9:22; 18:31-33
Ramanene ra ria, besaꞌ ko ara rafarene maꞌulun ria Yesus nafada a. Boe ma ara lai-lai fali, fo rafada basa-basan neuꞌ Yesus ana mana tuka dea kasanahulu esa nara, ma lahenda fekeꞌ fo tuka Ni a. 10 (Inaꞌ fo leo rates a reu a, siꞌ Yakobis maman Maria, ma Maria neme koro Magdala. Boe ma Yohana no ina fekeꞌ hida bali. Sira siꞌ reu tui basa-basa ia ra fee Yesus lahenda nadedenu nara.)
11 Tehuu faiꞌ fo ana mana tuka dea ra ramanene tutuiꞌ ria, ara afi rae inaꞌ sira dedea fufudiꞌ.
12 Tehuu Petrus foa de nalai leo rates neu. Losa na, de ana titiro leo rates ria daleꞌ neu, tehuu nita noi temaꞌ fo poti neuꞌ poporaꞌ a. Ana fali neun ma afi-afi nae, “Leo beaꞌia so?”* Duduiꞌ dedea Yunani ruma ta duiꞌ lalaneꞌ kasanahulu duaꞌ ia fa.
Ana mana tuka dea dua raneta roo Ramatua Yesus nai enoꞌ fo leo Emaus reu
(Markus 16:12-13)
13 Fai ria boe, Yesus ana mana tuka dean dua leo koroꞌ esa reu nade Emaus. Dodoo na ee kilo sanahulu esa neme kota Yerusalem mai. Dudui dedea Yunani a duiꞌ nae, “stadia nee hulu neme Yerusalem mai”. Stadia nee hulu, sama no kilo sanahulu esa, ma meter natun esa. 14 Ara laꞌo ma ratuiꞌ Yesus mamate na. 15 Kekeneu, te Yesus naneneaꞌ noo dua si, de laꞌo sama-sama noo si. 16 Tehuu dua si ta ralelaꞌ rae, ria nana Yesus fa, huu fo Manetualain tao ria, ela ara bosoꞌ ralelaꞌ. 17 Boe ma Yesus natane si nae, “Emi dua matuiꞌ ubeaꞌ ia?”
Dua si ramanene ra ria boe ma rapadei, ma mata-idu nara sopa. 18 Boe ma, nade Kleopas a, natane Ni nae, “Papa ka, dadiꞌ leo lahenda bebeuꞌ de ta bubuluꞌ bei lalaiꞌ ia hata fo dadi nai Yerusalem a, do?”
19 Boe ma Yesus natane nae, “Ubeaꞌ ria?”
Ara rataa rae, “Te Yesus, neme Nasaret a! Ria nana tetebes ara Manetualain mana nesi matan. Ma Manetualain fee Ni kuasa, fo tao tanda heran rupaꞌ ara. Ria boe nanori-nafada nalelaꞌ lahenda. Lahenda ra rahiiꞌ Ana. Ma Manetualain boe nahiiꞌ Ana.
20 Tehuu sekonaa te, ami malaka agama Yahudi ma malaka nara, ma lasi nara hopu raan. Boe ma ara feen leo gubernor a neu fo huku naisa Ni. Basa de paku raisa Ni nai ai kakeꞌ a. 21 Masososa na ami basa mamahena mae, Ria, nana Kristus, fo mai poꞌi-tata na ami nusa ma neme mana pareta Roma fo ese-rumu ami. Tehuu bei lalaiꞌ ia soda Lima na, ara raisa Ni.
22 Besaꞌ ia, ami tamba mamakoa bali. Huu fo bisinaꞌ a ami ina mara mai de tui rae, balahaa anan ria ara leo rates reu. 23 Tehuu ara tui rae, Yesus popora na mopo ni so. Basa de ara rita Manetualain eilaꞌo-limalopen neme nusatetu-ikutemaꞌ a mai de nafada si nae, Yesus nasoda seluꞌ so! 24 Mamanene leoꞌ na, boe ma ami nonoo mi hida ralai leo rates reu. Basa de ara rita sama leoꞌ inaꞌ sira dedea na. Ara ta rita Yesus popora na boeꞌ.”
25 Dua si tui basa rae leoꞌ na, boe ma Yesus nasaꞌai si nae, “Emi ta mae pakana boeꞌma! Ubeaꞌ taon de emi ta nau mamahere hata fo Manetualain mana nesi mata nara rafada memaꞌ neme uluꞌ mai fa! 26 Huu fo ara duiꞌ rae, Kristus, nana muste hapu doidoso rupaꞌ leoꞌ na, besaꞌ ko Ana sipo hada-horomata ma kuasa marela-masaꞌa.” 27 Boe ma Yesus nanori-nafada si, basa-basan fo Manetualain mana nesi mata nara duiꞌ memaꞌ laꞌeneuꞌ Kristus. Mulai neme baꞌi Musa dudui na, losa leo mana nesi mata fekeꞌ ara nuu nara.
28 Ara sakaꞌ losa nai Emaus, boe ma Yesus tao uni Ana nau laꞌo naroo. 29 Tehuu dua si hule rae, “Papa! Tuli fo suku mo ami hatun ia, huu fo ledo a sakaꞌ tena riaꞌ so.” Boe ma Yesus sama-sama noo si masoꞌ leo uma daleꞌ reu.
30 Ara ratuuꞌ raa-rinu, boe ma Yesus hai na roti baloꞌ esa. Ana hule makasi neuꞌ Manetualain, basa de Ana tetebi roti ria. Ana loo fee dua si roti ria, 31 besaꞌ ko dua si ralelaꞌ rae, ria nana Yesus. Tehuu kekeneu te mopo Ni neme mata nara mai! 32 Boe ma dua si dedearao nara rae, “Ae! Bisinaꞌ a tamanene Ana tui fee ita mana nesi mata ra dudui na a, ita ta meda tan nonooꞌ nae daleꞌ ara loa-loa.”
33 Fai ria boe, dua si fali tutiꞌa leo Yerusalem reu. Ara raneta roo Yesus mana tuka dea kasanahulu esa nara, ma lahenda fekeꞌ fo rabua rai na. 34 Boe ma ana mana tuka dea sira rafada dua si rae, “Teteaꞌ! Ramatua Yesus nasoda seluꞌ so! Bisinaꞌ a natudu ao Na neuꞌ aꞌa Petrus.” Dudui dedea Yunani nai ia, nae ‘Simon’. Simon nana riꞌ Petrus nade feke na.
35 Lahenda kaduaꞌ sira boe tui basa-basan fo dadi nai enoꞌ, losaꞌ sira dua bisa ralelaꞌ neuꞌ Yesus fai fo Ana tetebi roti a.
Ramatua Yesus natudu mata-idun neuꞌ ana mana tuka dea nara
(Mateos 28:16-20; Markus 16:14-18; Yohanis 20:19-23; Lahenda Nadedenuꞌ ara Tutuin 1:6-8)
36 Fai fo ara bei tui leoꞌ na, kekeneu te Yesus napadei nai sira talada so. Ana nafada hara oeꞌ nae, “Soda-moleꞌ!”
37 Tehuu ara kekes ara ma biiꞌ huu fo raendobuko nitu ria.
38 Tehuu Yesus dedea nae, “Ubeaꞌ taon de emi biiꞌ? Emi ta mamahere mae, Au ia fo asoda seluꞌ so a, do? 39 Soba mete maneni Au lima, ma ei kara, Au ia. Looꞌ lima mara mai fo mafaroe mataꞌ! Ela emi mamahere mae, Au ia, ta nitu fa. Huu fo nitu a ta nanuu ao-paaꞌ, tehuu emi basa bisa mita Au ao-paa ka, hete?!”
40 Bei dea-dea leoꞌ na, Ana natudu si hinaꞌ manai lima ma ei nara boe. 41 Ara ramahoꞌo mamateꞌ, huu fo Yesus nasoda seluꞌ so. Ara roi ramakokoaꞌ a, huu fo ara ta bisa bubuluꞌ ubeaꞌ taon, de bisa dadi leoꞌ na. Boe ma Yesus natane si nae, “Emi mia ubeaꞌ nai ia boe?” 42 Boe ma ara loo fee Ni ika mana tunuꞌ bibiaꞌ esa. 43 Yesus sipo na ikaꞌ ria, basa boe ma naa neuꞌ sira mata nara.
44 Boe ma Ana dedea nae, “Leoꞌ bea? Emi bei mafarene maꞌulu na, tepoꞌ fo Au sama-sama oo emi a? Fai ria Au afada ae, basa-basan fo Manetualain mana nesi mata nara duiꞌ laꞌeneuꞌ Au, muste dadi. Riꞌ, neme baꞌi Musa, neme mana nesi mata fekeꞌ ara, ma neme susura Sosoda Iꞌio-oꞌoa ara mai.”
45 Basa boe ma, Ana soi neuꞌ loa na fo ela ara bubuluꞌ matetuꞌ Susura Makamoiꞌ a sosoa-raraan. 46 Ana dedea tamba nae, “Manetualain mana nesi mata nara duiꞌ rae, Kristus fo Manetualain fee ni mai, nana muste hapu doidoso rupaꞌ, basa te Ana mate. Tehuu neuꞌ ko fai binesa na, Ana nasoda seluꞌ. Huu fo ara duiꞌ basa sira so! 47 Besaꞌ ia Au fee kuasa fo emi meni Tutui Malole ia leo basa nusaꞌ ara, mulai neme Yerusalem iaꞌ mai. Mafada si mae, lahenda fo manaku sala na, ma natafali leo Manetualain neu, neuꞌ ko Ana sae-safe heni salaꞌ nara katemaꞌ. 48 Emi muste dadi mana sakasii fo tui mae, Au hapu doidoso, basa de mate, tutiꞌ a asoda seluꞌ. 49 Dula-dale Malalao-malalafuꞌ, fo Au Papa ka helu so a, neuꞌ ko Au fee ni mai. Tehuu emi muste mahani adaꞌ kota Yerusalem ia, losaꞌ sipo kuasa neme nusatetu-ikutemaꞌ a mai.” Yoel 2:28-29; Yohanis 14:16-17; Lahenda Nadedenuꞌ ara Tutuin 1:4
Ramatua Yesus hene-ae leo nusatetu-ikutema a neu
(Markus 16:19-20; Lahenda Nadedenuꞌ ara Tutuin 1:9-11)
50 Fai esa, boe ma Yesus noo si leo kota a deaꞌ reu, losaꞌ raneneaꞌ ro koro Betania. Boe ma Ana lalaa lima na fo dedea fee si ua-naleꞌ. Lahenda Nadedenuꞌ ara Tutuin 1:9-11 51 Ana bei dedea fee ua-naleꞌ, te Ana hene-ae leo nusatetu-ikutemaꞌ a neu. 52 Basa si rita leoꞌ na, boe ma sundaꞌ undulaka nara fo doꞌo-tabe neuꞌ Ana. Basa de ara fali leo Yerusalem reu no namahoꞌo-natadaleꞌ. 53 Tuka-tuka faiꞌ ara rabua nai Uma Mamaso Ina a fo io-oa neuꞌ Manetualain.
Papa Teofilus! Au tutui ka teꞌe adaꞌ ia.
Soda-moleꞌ,
Lukas

24:7 Mateos 16:21; 17:22-23; 20:18-19; Markus 8:31; 9:31; 10:33-34; Lukas 9:22; 18:31-33

*24:12 Duduiꞌ dedea Yunani ruma ta duiꞌ lalaneꞌ kasanahulu duaꞌ ia fa.

24:13 Dudui dedea Yunani a duiꞌ nae, “stadia nee hulu neme Yerusalem mai”. Stadia nee hulu, sama no kilo sanahulu esa, ma meter natun esa.

24:34 Dudui dedea Yunani nai ia, nae ‘Simon’. Simon nana riꞌ Petrus nade feke na.

24:49 Yoel 2:28-29; Yohanis 14:16-17; Lahenda Nadedenuꞌ ara Tutuin 1:4

24:50 Lahenda Nadedenuꞌ ara Tutuin 1:9-11